Angola

Angola Vabariik
Angola lipp Angola vapp
Riigihümn	Angola Avante
Pealinn	Luanda
Pindala	1 246 700 km²
Riigikeel	portugali keel
Rahvaarv	16 300 000 (2007)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	José Eduardo dos Santos
Iseseisvus	11. november 1975
SKT	124,209 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	3971 USD (2009)
Rahaühik	kwanza (AOA)
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.ao
ROK-i kood	ANG
Telefonikood	244

Angola (eesti keeles varem Angoola) on riik Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. Ta piirneb Namiibiaga lõunas, Kongo Demokraatliku Vabariigiga põhjas ja kirdes, Sambiaga idas. Angola eksklaav Cabinda piirneb Kongo Vabariigiga põhjas ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga lõunas.

Geograafia

Suuremad jõed on Kongo, Kasai, Zambezi, Okavango ja Cunene.

Kõrgeim tipp on Bié platool asuv Môco.

Majandus

Pika kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus ning praktiliselt mingit kasvu ei toimunud. Sõjas sai rängalt kannatada ka infrastruktuur. Pärast kodusõda on majandus aga kiiresti kasvanud. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, mis aastal 2005 oli 2800 dollarit, on madal, kuid siiski kõrgem kui enamikul Aafrika riikidel.

2004. aastal sai Angola 2 miljardit dollarit laenu Hiinast, millega parandati sõja ajal hävinud infrastruktuure.

Angolas on peale kodusõja lõppu tõusnud naftatootmine. Kui 2005. aasta lõpus toodeti 1,4 miljonit barrelit naftat päevas, siis 2007. aasta algul juba 2 miljonit barrelit päevas. Naftatootmist kontrollib firma nimega "Sonangol Group", mis kuulub Angola valitsusele. 2006. aasta detsembris sai Angola OPEC-i täisliikmeks. 2005. aastal kasvas Angola majandus 18% ning 2006 aastal 26%. Samas suurusjärgus kasvu oodatakse ka 2007. aastal. Nende näitajatega on Angola üks kiireimini kasvavaid majandusi maailmas.

Riigil on märkimisväärsed teemandi- ja uraanimaagivarud.

Rahvastik

Angolas toimus viimane rahvaloendus 1970. aastal. Siis saadi rahvaarvuks 5 646 166. Kodusõja tõttu ei olnud võimalik hiljem rahvaloendusi korraldada ja seetõttu lahknevad hinnangud Angola rahvaarvule suurel määral. Eri hinnanguil on see 12 263 596 (CIA Factbook, juuli 2007); 16 329 000 (Rahvusvaheline valuutafond 2007); 13 313 553 (World Gazetteer, 2007), 16 853 679 (2008, [1]); 16 300 000 (Population Reference Bureau, 2007). Kavas on korraldada rahvaloendus 2013. aastal.

Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed.

Haldusjaotus

Angola provintsid

Angola jaguneb kaheksateistkümneks provintsiks, mis omakorda jaotatakse 158 vallaks. Provintsid on:

Bengo Benguela Bié Cabinda Cuando Cubango Cuanza Norte Cuanza Sul Cunene Huambo

Huila Luanda Lunda Norte Lunda Sul Malanje Moxico Namibe Uige Zaire

Ajalugu

Angola esimesteks asukateks olid khoisani hõimud, kelle bantu keeli rääkivad hõimud kõrbealadele tõrjusid. 1483 hakkasid portugallased Angola rannikule rajama tugiposte. 19. sajandil algas Angola ala süstemaatiline allutamine Portugali võimule, mis jõudis lõpule 1920. aastateks. 1975. aastani oli Angola Portugali asumaa. 1950. aastatel alanud vabastusliikumine muutus 1961. aastal relvastatud vastupanuks. 1974. aastal algasid relvastatud kokkupõrked FNLA, UNITA ja MPLA vahel. Kaht esimest toetasid Ameerika Ühendriigid ja LAV, marksistlikku MPLAd toetasid Kuuba ja Nõukogude Liit. 1975 kuulutas MPLA Cabinda eksklaavis välja iseseisvuse. 1994 sõlmiti vaherahu. Kodusõda lõppes 2002. aastal pärast UNITA juhi Jonas Savimbi surma lahingutes. UNITA muudeti parteiks.

Vaata ka

• Angola riigipeade loend