Werner Heisenberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: uk:Вернер Гейзенберг |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Bundesarchiv Bild183-R57262, Werner Heisenberg.jpg|thumb|220px|{{PAGENAME}}]] |
|||
[[Pilt:Werner Heisenberg at 1927 Solvay Conference.JPG|thumb]] |
|||
'''Werner Karl Heisenberg''' ([[5. detsember]] [[1901]] [[Würzburg]] – [[1. veebruar]] [[1976]] [[München]]) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on [[1927]]. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud [[määramatuse printsiip]], millest sai [[kvantmehaanika]] põhitõde. [[1932]]. aastal pälvis ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. |
'''Werner Karl Heisenberg''' ([[5. detsember]] [[1901]] [[Würzburg]] – [[1. veebruar]] [[1976]] [[München]]) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on [[1927]]. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud [[määramatuse printsiip]], millest sai [[kvantmehaanika]] põhitõde. [[1932]]. aastal pälvis ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. |
||
Redaktsioon: 30. jaanuar 2012, kell 17:03
Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.
Werner Heisenberg õppis Münchenis ja Göttingenis ning töötas seejärel koos Niels Bohriga Kopenhaagenis. Koos Max Borni ja Pascual Jordaniga rajas ta teoreetilise kvantmehaanika.
Aastatel 1941–1945 juhtis Heisenberg Saksamaa tuumaprogrammi.
Aastatel 1958–1970 oli ta Max Plancki Füüsikainstituudi direktor.
Teosed eesti keeles
- "Füüsika ja filosoofia". Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2010, nr 2, 3, 4, 5, 6