Iraan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
FoxBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.5) (robot muutis: li:Iran
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P lisan artikli koordinaadid de.wikist
124. rida: 124. rida:


{{Aasiariigid}}
{{Aasiariigid}}
{{Coordinate |NS=32.49611111 |EW=54.295 |type=country |region=IR}}
[[Category:Iraan| ]]

[[Kategooria:Iraan| ]]
[[Category:Aasia maad]]
[[Category:Aasia maad]]
[[Category:Lähis-Ida]]
[[Category:Lähis-Ida]]

Redaktsioon: 28. jaanuar 2012, kell 15:24

Iraani Islamivabariik
Iraani asendikaart
Riigihümn Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami
Pealinn Teheran
Pindala 1 648 000 km²
Riigikeel pärsia
Rahvaarv 71 208 000 (2007[1])
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President Maḩmūd Aḩmadīnezhād
Usujuht ‘Alī Khāmene'ī
Iseseisvus ?
SKT 439,514 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 5593 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik riaal (IRR)
Ajavöönd maailmaaeg +3.30
Tippdomeen .ir
ROK-i kood IRI
Telefonikood 98

Iraan (pärsia keeles ايران) on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile.

Rahvastik

Iraani rahvastiku tiheduse kaart

2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Neist 51% on pärslased ehk farsid, u 24% aserid, u 8% gilakid, 7% kurdid ja 3% araablased, turkmeenid.

Keskmine oodatav eluiga on 70,56 aastat, keskmine vanus 25,8 aastat.

Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa.

Religioon

Rahvastikust 89% on šiiidid. Sunniite on 9%, zoroastristid, kristlased (põhiliselt armeenlased), judaistid (pärast islamirevolutsiooni enamasti maalt lahkunud).

Riik

 Pikemalt artiklis Iraani riigipeade loend

Iraan oli kuni 1979. aastal revolutsioonini monarhistliku riigikorraga riik. Pärast šahh Reẕā Pahlavī kukutamist muutsid islami fundamentalistid Iraani teokraatlikuks islamivabariigiks ning alates sellest ajast on võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli Ayatollah Khomeini, praeguse Iraani usujuht on Ayatollah Ali Khamenei ja Iraani president on 2005. aastast alates konservatiivsete vaadetega Mahmoud Ahmadinejad.

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Iraan 31 provintsiks (ostān).

Majandus

Energeetika

Iraanis on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas. 2005. aastal tootis Iraan 4 miljonit barrelit naftat päevas, 1974. aastal oli see arv aga koguni 6 miljonit.

Suur osa gaasivarudest on tarvitusele võtmata. Tõestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit. 2006. aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbes sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Türkmenistanist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas.

Välispoliitika

Iraani tuumaprogramm

Alates 2006. aastast Lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt (,11.06.2010) võtnud vastu Iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügiembargo, Iraani suunduvate laevade inspekteerimist), kuid vaatamata neile resolutsioonidele on riik jätkanud ka uraani rikastamist.

Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud vähemalt 300 000 barreli võrra päevas, võrreldes 2005. aastaga, mil Iraani naftatööstuse tootmisvõimsus oli ligikaudu 4,2 miljonit barrelit päevas. 2010. aastaks on sellest alles jäänud 3,8-3,9 miljonit. Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.

Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad nagu näiteks Prantsuse kompanii Total ja Royal Dutch Shell on USA sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud[4].

11. juunil 2010 kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: Iraanile on nüüd keelatud müüa raskerelvastust ja riiki siirduvaid laevu võib inspekteerida, Iraan ei tohi katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel on nüüd raskem maailmaturul tehinguid sooritada. Sanktsioonide juures on must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse. Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest riigil tuleb turuhinnale 25 protsenti peale maksta [5]

Ajalugu

Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus 6. sajandil eKr Pärsia impeerium. Riik laius Vahemerest kuni Induse jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, Iraak, Pakistan, Afganistan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Türgi, Jordaania, Küpros, Süüria, Liibanon, Iisrael, Egiptus ning osa Kaukaasia piirkonnast.

 Pikemalt artiklis Pärsia ajalugu

1882 asutas Nasir al-Din šahh Pärsia kasakabrigaadi.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA