Juhan Tõrvand: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Juhan Tõrvand õppis [[Penuja]] [[kihelkonnakool]]is ning [[Pärnu]] [[linnakool]]is. [[3. september|3. septembril]] [[1902]] alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas [[Vilno junkrukool]]i [[1906]]. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis [[Viiburi]]s. |
Juhan Tõrvand õppis [[Penuja]] [[kihelkonnakool]]is ning [[Pärnu]] [[linnakool]]is. [[3. september|3. septembril]] [[1902]] alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas [[Vilno junkrukool]]i [[1906]]. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis [[Viiburi]]s. |
||
Juhan Tõrvand võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]s ([[1910]]) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus [[Vladivostok]]is. Akadeemias olles ülendati ta [[15. |
Juhan Tõrvand võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]s ([[1910]]) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus [[Vladivostok]]is. Akadeemias olles ülendati ta [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1913]] [[alamkapten]]iks. |
||
==Esimene maailmasõda== |
==Esimene maailmasõda== |
||
[[ |
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses 1914. aastal läks värskelt [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides. |
||
[[14. juuli]]l [[1916]] viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina. |
[[14. juuli]]l [[1916]] viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina. |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
[[1917]]. aasta augustis määrati ta [[Vilno sõjakool]]i taktika ja [[topograafia]] lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati Juhan Tõrvand kindralstaabi alampolkovnikuks. |
[[1917]]. aasta augustis määrati ta [[Vilno sõjakool]]i taktika ja [[topograafia]] lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati Juhan Tõrvand kindralstaabi alampolkovnikuks. |
||
Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati [[Georgi orden]]i 4. järguga. VP 03.11.1916: {{Tsitaat|Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.||}} [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjast]] võttis Tõrvand osa algul kindral [[Lavr Kornilov]]i, hiljem kindral [[Anton Denikin]]i armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem [[käsundusohvitser]]. |
Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati [[Püha Georgi orden]]i 4. järguga. VP 03.11.1916: {{Tsitaat|Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.||}} [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjast]] võttis Tõrvand osa algul kindral [[Lavr Kornilov]]i, hiljem kindral [[Anton Denikin]]i armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem [[käsundusohvitser]]. |
||
==Tegevus Eesti |
==Tegevus Eesti Vabariigis== |
||
Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, [[1925]] ülendati [[kindralmajor]]iks, liitus [[Korp! Rotalia]]ga. Aastatel [[1925]] kuni [[1929]] oli [[Kindralstaap|Kindralstaabi]], alates 1929 kuni [[1934]] [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]i ülem. |
Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, [[1925]] ülendati [[kindralmajor]]iks, liitus [[Korporatsioon Rotalia|Korp! Rotalia]]ga. Aastatel [[1925]] kuni [[1929]] oli [[Kindralstaap|Kindralstaabi]], alates 1929 kuni [[1934]] [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]i ülem. |
||
[[5. märts]]il [[1930]] toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand haavata. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand [[staabiülem]]a kohalt, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks. |
[[5. märts]]il [[1930]] toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand haavata. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand [[staabiülem]]a kohalt, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks. |
||
1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli [[Patarei vangla]]s kuni 1937. |
1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli [[Patarei vangla]]s kuni 1937. aasta jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral [[Andres Larka]]ga). |
||
[[5. märts]]il [[1939]] jäi ta [[Ülemiste järv]]el jääpurjeka alla ja murdis jalaluu. |
[[5. märts]]il [[1939]] jäi ta [[Ülemiste järv]]el [[jääpurjekas|jääpurjeka]] alla ja murdis jalaluu. |
||
[[14. juuni]]l [[1941]]. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi [[tribunal]]i poolt [[§58]]-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris [[Kirovi oblast]]is [[12. mai]]l [[1942]] [[kopsupõletik]]ku. |
[[14. juuni]]l [[1941]]. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi [[tribunal]]i poolt [[§58]]-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris [[Kirovi oblast]]is [[12. mai]]l [[1942]] [[kopsupõletik]]ku. |
||
Redaktsioon: 26. jaanuar 2012, kell 15:18
Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12. mai 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Noorus ja haridustee
Juhan Tõrvand õppis Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. 3. septembril 1902 alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis Viiburis.
Juhan Tõrvand võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (1910) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Akadeemias olles ülendati ta 15. oktoobril 1913 alamkapteniks.
Esimene maailmasõda
Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal läks värskelt Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.
14. juulil 1916 viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.
Revolutsiooniajajärk
1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati Juhan Tõrvand kindralstaabi alampolkovnikuks.
Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Püha Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916:
„Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.“
Venemaa kodusõjast võttis Tõrvand osa algul kindral Lavr Kornilovi, hiljem kindral Anton Denikini armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem käsundusohvitser.
Tegevus Eesti Vabariigis
Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus Korp! Rotaliaga. Aastatel 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem.
5. märtsil 1930 toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand haavata. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema kohalt, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.
1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli Patarei vanglas kuni 1937. aasta jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral Andres Larkaga).
5. märtsil 1939 jäi ta Ülemiste järvel jääpurjeka alla ja murdis jalaluu.
14. juunil 1941. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt §58-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942 kopsupõletikku.
Tunnustused
- Kotkaristi teenetemärgi I klass, 1933
Kirjandus
- Öine Tallinn hädahelinates ja pommiraksatustes. Päevaleht, 6. märts 1930, nr. 64, lk. 3.
- Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. Kaja, 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1.