Jonne Kotta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. jaanuar 2012, kell 14:44

Jonne Kotta (sündinud 7. juunil 1972) on eestlasest merebioloog.

Jonne Kotta kaitses oma doktorikraadi aastal 2000 Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud teadurina Eesti Mereinstituudis, Prantsusmaal Pariisi Loodusmuuseumis, Taanis Taani Keskkonnauuringute Instituudis, Soomes Turu Ülikoolis, Rootsis Stockholmi Ülikoolis. Praegu töötab vanemteadurina Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis. Lisaks on mitmekesistele rahvuslikele ja Euroopa Liidu koostöövormidele on J.Kottal praegu koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt ja arendamisel uued teadusideed. Seetõttu J. Kotta elab ja teeb teadustööd praegu Austraalias, kus ta uurib rannikumere põhjataimestikku ja seda, millised asjaolud määravad koosluste produktsiooni looduses. Koostöös austraallastega uurib J. Kotta ka kliimamuutuste mõju ookeanihoovustele. J. Kotta sealse teadustöö põhiküsimuseks on see, kas rannikumere elustik võimendab, puhverdab kliimast tulenevaid muutusi või ei oma elustik selles loos mingit olulisemat rolli st. nende mõju on vaid lokaalne.

Pärast ülikooli tegeles J. Kotta esimeste töödena võõrliikide ja filtreerijate loomade uurimisega sh. milline on filtreerijate loomade veepuhastamisvõime. Sellel ajal, kui ta merebioloogiasse tuli, Eestis merebioloogilisi eksperimente sisuliselt ei tehtud, või kui tehti, siis vaid laboritingimustes. Sellest tulenevalt hakkas ta arendama eksperimentaaltööde valdkonda ning haris end Soome, Rootsi, Taani ja Prantsusmaa ülikoolide juures.

Lisaks tegeleb ta veel kaugseire ja merebioloogia meetodite ühildamisega, et oleks võimalik satelliitide kaudu kirjeldada meres elustiku levikumustreid, liigilist mitmekesisust, keskkonna seisundit ning suundumusi.

Ta on ka uurinud naftareostuse temaatikat ning selles valdkonnas välja töötanud Eesti rannikumere jaoks tundlikkuse ja taastumispotentsiaali kaardid.

Välislingid

Jonne Kotta Eesti Teadusinfosüsteemis

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Jonne Kotta''' (sündinud [[7. juuni]]l [[1972]]) on eestlasest merebioloog.
-Jonne Kotta kaitses oma doktorikraadi aastal [[2000]] [[Tartu Ülikool]]is. Ta on töötanud teadurina Eesti Mereinstituudis, Prantsusmaal Pariisi Loodusmuuseumis, Taanis Taani Keskkonnauuringute Instituudis, Soomes Turu Ülikoolis, Rootsis Stockholmi Ülikoolis. Praegu töötab vanemteadurina Tartu Ülikoolis, Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis. Lisaks on Kottal praegu koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt, mistõttu elab ja teeb teadustööd praegu Austraalias, kus ta uurib põhjataimestikku ja seda, millised asjaolud määravad taimekoosluste produktsiooni looduses. Koostöös austraallastega uurib Kotta kliimamuutuste mõju ookeanihoovustele. Kotta sealse teadustöö põhiküsimuseks on see, kas rannikumere elustik võimendab, puhverdab kliimast tulenevaid muutusi või ei oma elustik selles loos mingit olulisemat rolli st. nende mõju on vaid lokaalne.
+Jonne Kotta kaitses oma doktorikraadi aastal [[2000]] [[Tartu Ülikool]]is. Ta on töötanud teadurina Eesti Mereinstituudis, Prantsusmaal Pariisi Loodusmuuseumis, Taanis Taani Keskkonnauuringute Instituudis, Soomes Turu Ülikoolis, Rootsis Stockholmi Ülikoolis. Praegu töötab vanemteadurina Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis. Lisaks on mitmekesistele rahvuslikele ja Euroopa Liidu koostöövormidele on J.Kottal praegu koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt ja arendamisel uued teadusideed. Seetõttu J. Kotta elab ja teeb teadustööd praegu Austraalias, kus ta uurib rannikumere põhjataimestikku ja seda, millised asjaolud määravad koosluste produktsiooni looduses. Koostöös austraallastega uurib J. Kotta ka kliimamuutuste mõju ookeanihoovustele. J. Kotta sealse teadustöö põhiküsimuseks on see, kas rannikumere elustik võimendab, puhverdab kliimast tulenevaid muutusi või ei oma elustik selles loos mingit olulisemat rolli st. nende mõju on vaid lokaalne.
-Pärast ülikooli tegeles Jonne Kotta esimeste töödena võõrliikide ja filtreerijate loomade uurimisega. Filtreerijad on loomad, kellest sõltub mere puhtus ja muud olulised aspektid. Sellel ajal, kui ta merebioloogiasse tuli, eksperimente sisuliselt ei tehtud, või kui tehti, siis vaid laboritingimustes. Sellest tulenevalt hakkas ta arendama eksperimentaaltööde valdkonda ning haris end Soome, Rootsi, Taani ja Prantsusmaa ülikoolide juures.
+Pärast ülikooli tegeles J. Kotta esimeste töödena võõrliikide ja filtreerijate loomade uurimisega sh. milline on filtreerijate loomade veepuhastamisvõime. Sellel ajal, kui ta merebioloogiasse tuli, Eestis merebioloogilisi eksperimente sisuliselt ei tehtud, või kui tehti, siis vaid laboritingimustes. Sellest tulenevalt hakkas ta arendama eksperimentaaltööde valdkonda ning haris end Soome, Rootsi, Taani ja Prantsusmaa ülikoolide juures.
-Lisaks tegeleb ta veel kaugseire ja merebioloogia meetodite ühildamisega, et oleks võimalik satelliitide kaudu kirjeldada meres toimuvat - kus midagi elab, milline on erinevate piirkondade liigiline mitmekesisus, milline on mere seisund.
+Lisaks tegeleb ta veel kaugseire ja merebioloogia meetodite ühildamisega, et oleks võimalik satelliitide kaudu kirjeldada meres elustiku levikumustreid, liigilist mitmekesisust, keskkonna seisundit ning suundumusi.
-Ta on ka uurinud naftareostuse temaatikat ning selles valdkonnas välja töötanud mere tundlikkuse ja taastumispotentsiaali kaardid.
+Ta on ka uurinud naftareostuse temaatikat ning selles valdkonnas välja töötanud Eesti rannikumere jaoks tundlikkuse ja taastumispotentsiaali kaardid.
 ==Välislingid==