Garlieb Merkel: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: en:Garlieb Merkel |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul [[Weimar]]isse ja 1800. aastal [[Berliin]]i, kus toimetas nädalakirja "Der Freimutige" (1803-1806) koos [[August von Kotzebue]]ga. |
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul [[Weimar]]isse ja 1800. aastal [[Berliin]]i, kus toimetas nädalakirja "Der Freimutige" (1803-1806) koos [[August von Kotzebue]]ga. |
||
Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "[[Wannem Ymanta]] - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" eeskuju ja eelkäija.<ref>[[August Annist]]. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.</ref> |
|||
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-1840). Samuti kirjutas ta [[pamflett|pamfleti]] "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti [[Leipzig]]is. |
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-1840). Samuti kirjutas ta [[pamflett|pamfleti]] "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti [[Leipzig]]is. |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
Redaktsioon: 20. jaanuar 2012, kell 17:12
Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.
Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades.
1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten" ("Lätlased", täispealkirjaga: "Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde"), mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja lätlaste elutingimusi parandama. Raamat pälvis Saksamaal arvestatava populaarsuse ning tõlgiti prantsuse, taani ja vene keelde. 1800. aastal avaldati algne saksakeelne versioon kordustrükis. 20. sajandil tõlgiti see lõpuks ka läti keelde.
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul Weimarisse ja 1800. aastal Berliini, kus toimetas nädalakirja "Der Freimutige" (1803-1806) koos August von Kotzebuega.
Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija.[1]
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-1840). Samuti kirjutas ta pamfleti "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti Leipzigis.
Viited
- ↑ August Annist. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.
Kirjandus
- Raun, Toivo U. (2003). Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism revisited. Nations and Nationalism 9.1, 129-147.
- Merkel, Garlieb. Die Vorzeit Lieflands: Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. 2 vols., Berlin: Vossische Buchhandlung, 1807.
- Deniss Hanovs. The National Movement in Latvia in the 19th Century. The Nation as a Quasi-Religion (2003)
- Roger Bartlett. Nation, Revolution und Religion in der Gesellschaftskonzeption von Garlieb Merkel (2005)