Mobilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
hakatus
 
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: bg, cs, de, el, es, fa, fi, fr, hr, id, it, ja, kg, kk, lt, nl, no, pl, pt, ru, sk, sv, tr, uk
7. rida: 7. rida:
[[Kategooria:Sõjandus]]
[[Kategooria:Sõjandus]]


[[id:Mobilisasi]]
[[bg:Мобилизация]]
[[cs:Mobilizace]]
[[de:Mobilmachung]]
[[el:Επιστράτευση]]
[[en:Mobilization]]
[[en:Mobilization]]
[[es:Movilización militar]]
[[fa:بسیج نیروها]]
[[fr:Mobilisation]]
[[hr:Mobilizacija]]
[[it:Mobilitazione]]
[[kk:Мобилизация]]
[[kg:Mobilisa]]
[[lt:Mobilizacija]]
[[nl:Mobilisatie]]
[[ja:動員]]
[[no:Mobilisering]]
[[pl:Mobilizacja]]
[[pt:Mobilização]]
[[ru:Мобилизация]]
[[sk:Mobilizácia (vojenstvo)]]
[[fi:Liikekannallepano]]
[[sv:Mobilisering]]
[[tr:Seferberlik]]
[[uk:Мобілізація]]

Redaktsioon: 20. jaanuar 2012, kell 12:49

Mobilisatsioon on vägede ja varustuse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.

Sõna mobilisatsioon kasutati sõjanduse kontekstis esimest korda Preisi armee ettevalmistuste kirjeldamiseks 1850. ja 1860. aastail. Mobilisatsiooni teooriad ja tehnikad on sestsaati pidevalt muutunud. Eriti just enne Esimest ja Teist maailmasõda arendasid mitmed riigid keerukaid plaane, et saavutada sõja korral kiire ja tõhus mobilisatsioon. Mobilisatsiooni vastand on demobilisatsioon.

Mobilisatsioon muutus oluliseks, kui 19. sajandil kehtestati üldine sõjaväekohustus ning võeti kasutusele raudteed. Mobilisatsioon institutsionaliseeris massiarmeed, mis Prantsuse revolutsiooni ajal esmakordselt tarvitatuna muutsid kogu sõjandust. Rida tehnilisi ja ühiskondlikke muutusi aitasid kaasa sõjaväe organiseeritumale värbamisele. Nende hulka kuulusid telegraaf, mis lubas käske kiiresti edastada, raudteed, mis lasid vägesid kiirelt koondada, ning sõjaväekohustus, mis tagas sõja puhuks treenitud sõdurite reservi.