Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Karl Kull (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Karl Kull (arutelu | kaastöö)
217. rida: 217. rida:
{{Vaata|Lähis-Ida ajalugu}}
{{Vaata|Lähis-Ida ajalugu}}
Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000-7000) [[eKr]] tekib Lähis-Idas põllumajandus ning hakkab arenema püsiv asustus. Kasvatatakse teravilju, kodustatakse loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks või sünnipaigaks. [[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300-3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000-7000) [[eKr]] tekib Lähis-Idas põllumajandus ning hakkab arenema püsiv asustus. Kasvatatakse teravilju, kodustatakse loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks või sünnipaigaks. [[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300-3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

===Çatal Hüyük===
[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] (türgi keeles „kahvlimägi”) on maailma tuntumaid [[kiviaeg|kiviaegseid]] linnalisi asulakohti [[Anatoolia|Anatoolias]] tänapäevase Türgi aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog [[James Mellaart|James Mellaart]], alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr [[neoliitikum]]is asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 [[hektar]]i ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10000 inimest. [[Linn]] oli ehitatud põletamata [[tellis|tellistest]], majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 erinevat arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute [[deformatsioon|deformeerudes]] ehitati perioodiliselt nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike [[reljeef|reljeefide]] ja maalingutega. Asulakohast on leitud muude skulptuuride hulgas rohkelt ka [[naine|naise]] kehavorme kujutavaid figuriine, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religioon võis olla keskendunud viljakust sümboliseeriva emajumaluse kultuse ümber. Peamiseks tegevuseks oli [[põllumajandus]], karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati ca 6. at keskel eKr.

===Jeeriko===
[[Jeeriko]] (tänapäevase nimega Tell es-sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub [[Jordan]]i jõe lähedal [[Palestiina]] Läänekalda territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad u. aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr on välja kujunenud mitme tuhande elanikuga varajane [[asula]]. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-[[korilane|korilaste]] laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme surnute koljude umber kipsist näojoonte vormimine, mis viitab teatavale esivanematekultusele.

===Hassuna===
[[Hassuna]] kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 6000–5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub [[Iraak|Iraagis]] [[Tigris]]e jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsest [[Assüüria]] [[Nineve|Nineve]] linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku.

===Samarra===
[[Sāmarrā'|Samarra]] kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub [[Tigris|Tigrise]] jõe idakaldal 125 km [[Bagdad]]ist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne [[hierarhia]]. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntumaks mälestiseks on samarra [[keraamika]], mida iseloomustavad erinevad geomeetrilised kujundid (sh [[svastika]]) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli väga laialt levinud kõikjal Lähis-Idas ja seega oli see kultuur varasematega võrreldes väga suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele.

===Halaf===
Halafi kultuur u 6100–5400 eKr on oma nime saanud [[Tell Halaf]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub tänapäevases Kirde-Süürias [[Türgi]] piiri ääres. Kasvatati [[nisu]], [[oder|otra]], [[harilik lina|lina]]. Kodustatud olid kitsed ja [[lammas|lambad]]. Iseloomulikuks sellele perioodile oli käsitsi valmistatud ja põletatud keraamika, mis oli dekoreeritud kõikvõimalike geomeetriliste kujunditega, tavaliselt ühe- või kahevärvilised.

===Ubaidi===
[[Ubaidi]] perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Nime on periood saanud Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alaneda võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul toimub ratta kasutuselevõtt. Esmalt tuleb kasutusele keraamikas potikeder ja perioodi lõpuks oletatavasti ka rattad vankritel. Toimub üleminek halkoliitikumi ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]]. Sel ajal toimus kiire niisutuskanalite süsteemi väljaehitamine Mesopotaamias. Ubaidi kultuur muutub domineerivaks kõikjal piirkonnas eelnenud Halafi kultuuri asemel. Selle ajastu lõpuks toimub kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algab ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levinud on isiku tuvastamise eesmärgil kasutatavad tempelpitsatid. Seda ajajärku võib ka nimetada tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 hakkab arenema muistne [[Eridu]] linna [[tempel]] ja selle umber hiljem kujunenud linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvab aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsirkuraat|tsikuraadiga]].

===Uruki===
[[Uruki]] perioodi nimetatakse ka [[Sumer]]i arhailiseks ajastuks ning see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli [[Mesopotaamia]] tähtsaimaks keskuseks väga suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris kõikide teiste piirkonna asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. [[Pronksiaeg|Pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Lõuna-Mesopotaamias toimunud tsivilisatsiooni areng mõjutab kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutub üha rohkem organiseerituks ja tekkinud on erinevad ühiskondlikud klassid, mis jaotuvad vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele tuginedes. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev [[kiilkiri|kiilkirjatekst]] „Ametite nimekiri“ on selgelt [[hierarhia|hierarhiline]] ja kogu riigi kõrgeim amet näib kuuluvat nn preester-kuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut oma pöördelisuse tõttu „Uruki fenomeniks“ ja ka „linnastumise revolutsiooniks“. Varasemalt oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi sumerlaste sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis kaasaegne teadus üldjuhtumil peab sumerlasi Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserände 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsitehtud ja meisterlikult viimistletud [[keraamika]] asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levinud on aga vormi sees valmistatud savikausid [[standard|standardsete]] mahutavustega. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid [[kauss]]e kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks [[eKr]] oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]], Elamisse ning [[Egiptus]]esse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võimalik et ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutavad oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira [[Eufrat|Eufrati]] keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulevad kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on saanud üheks Uruki ajastu arhitektuuri peamisteks näidisobjektideks.<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, samal ajastul tekkis kiri iseseisvalt pisut hiljem tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üheks tuntuimaks kunstiteoseks sellest ajastust on nn Uruki vaas.<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>

===Jemdet Nasr===
[[Jemdet Nasr]]i periood oli u. ajavahemikul 3100–2900 eKr. Toimub [[Uruk]]i süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendub mitmete väiksemate kõrgelt arenenud linnaliste keskustega. Kujunevad välja Mesopotaamia riigid, millede keskmes on linn ning mis hõlmavad endasse ümbruskonna põllumaid ja väiksemaid [[asula|asulaid]]. Toimub [[bürokraatia|bürokraatlike]] struktuuride areng ja erinevate ühiskonnaklasside eristumise kiirenemine. Kiri areneb üha rohkem [[piktogramm|piktograafilisest]] kirjast [[kiilkiri|kiilkirjaks]]. Ajastu on eelkõige defineeritud keraamika järgi.

Ajastut, mis järgneb Jemdet Nasri perioodile kutsutakse [[Sumer]]i varadünastiliseks [[asjastu|ajastuks]]. Tekkinud on mitmed iseseisvad [[linnriik|linnriigid]] oma valitsejatega ning kasutusele on võetud [[kiilkiri]]. Tekivad esimesed ajaloolised tekstid.


==Tähtsus==
==Tähtsus==

Redaktsioon: 18. jaanuar 2012, kell 01:26

Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed).

Lähis-Ida asub Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Ajalooliselt kuulub Armeenia ja Aserbaidžaan Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka Küprose ja Gruusia asendit . Egiptust kui ka teisi Põhja-Aafrika vahemere-äärseid riike peetakse ikkagi Lähis-Ida riikideks.[1]

Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses ka vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Inglise keelne kirjandus viitab selle regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida.

Koosseis

Riik Pindala km² Populatsioon Pealinn SKP (Kogu) Per capita Valuuta Riigikord Emakeel
 Bahrein 665 1 234 571 Manama $26,970 miljardit (2008) $21 845 (2008) Bahreini Dinaar Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Küpros 9250 792 604 Nikosia $22,703 miljardit (2008) $28 677 (2008) Euro Presidentaalne vabariik kreeka keel, türgi keel
 Egiptus 1 002 450 77 498 000 Kairo $442,640 miljardit (2008) $6216 (2008) Egiptuse nael kolonelide diktatuur araabia keel
 Iraan 1 648 195 71 208 000 Teheran $819,799 miljardit (2008) $11 512 (2008) Iraani riaal Islamivabariik pärsia keel
 Iraak 437 072 31 001 816 Bagdad $202,3 miljardit (2008) $6525 (2008) Iraagi dinaar Parlamentaarne vabariik araabia keel, kurdi keel
 Iisrael 20 770 7 465 000 Jeruusalem $200,630 miljardit (2008) $26 876 (2008) Iisraeli uus seekel Parlamentarism heebrea keel, araabia keel
 Jordaania 92 300 6,407,085 Amman $32,112 miljardit (2008) $5011 (2008) Jordaania dinaar Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Kuveit 17 820 3 100 000 Al-Kuwayt $137,190 miljardit (2008) $44 254 (2008) Kuveidi dinaar Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Liibanon 10 452 4 224 000 Beirut $58,576 miljardit (2010) $13 876 (2010) Liibanoni nael Vabariik araabia keel, prantsuse keel
 Omaan 212 460 3 200 000 Masqat $66,889 miljardit (2008) $20 902 (2008) Omaani riaal Absoluutne monarhia araabia keel
Gaza tsoon 360 1 376 289 Gaza $0,77 miljardit (2009) $559 (2009) Egiptuse nael, Iisraeli uus seekel Autonoomne vabariik araabia keel
Palestiina omavalitsus 5860 2,235,000 Rām Allāh $12,95 miljardit (2009) $5794 (2009) Iisraeli uus seekel Autonoomne vabariik araabia keel
 Katar 11 437 793 341 Ad-Dawḩah $94,249 miljardit (2008) $118800 (2008) Katari riaal Absoluutne monarhia araabia keel
 Saudi Araabia 1 960 582 23 513 330 Ar-Riyāḑ $593,385 miljardit (2008) $24 236 (2008) Saudi Araabia riaal Absoluutne monarhia araabia keel
 Süüria 185 180 22 505 000 Damaskus $105,238 miljardit (2010) $4 676 (2010) Süüria nael Presidentaalne vabariik araabia keel
 Türgi 783562 73 914 000 Ankara $1,028 triljonit[2] (2008) $13 920[2][3] (2008) Türgi liir Parlamentarism türgi keel
 Araabia Ühendemiraadid 82 880 5 432 746 Abu Dhabi $184,984 miljardit (2008) $34 049 (2008) AÜE dirhem Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Jeemen 527 970 23 701 257 Şan‘ā' $55,433 miljardit (2008) $2338 (2008) Jeemeni riial Presidentaalne vabariik araabia keel
Allikad:

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Lähis-Ida ajalugu

Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000-7000) eKr tekib Lähis-Idas põllumajandus ning hakkab arenema püsiv asustus. Kasvatatakse teravilju, kodustatakse loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks. Kiilkirja tekke eelseid (u 3300-3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult arheoloogilise leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

Tähtsus

Lähis-Ida on Hiina ja India kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud Mesopotaamia kultuurid ja Vana-Egiptuse tsivilisatsioon. See suurte religioonide (kristlus, judaism, islam) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka Lääne tsivilisatsiooni häll.

Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44 % kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.[4] Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi-Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. [5] Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.

Majandus

Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad naftavarud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on Türgi (794 mld dollarit), Saudi Araabia (467 mld dollarit) ja Iraan (385 mld dollarit). Sisemajanduse kogutoodanguid[6] võrreldes on esikolmikus Katar, Kuveit ja Küpros. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu Gaza tsoon ja Jeemen. Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad nafta ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu Küpros, Türgi, Iisrael ja Egiptus omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida eksporditakse Lääneriikidesse. Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see majandussektor arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel tõusnud Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Jordaania populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.

Vaata ka

Viited

  1. World Atlas, Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.
  2. 2,0 2,1 The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (PPP) 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
  3. The World Bank: World Economic Indicators Database. Population 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
  4. [PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.
  5. [Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC liikmed.
  6. The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (Nominal) 2008.

Kirjandus

  • Charvàt, Petr (1993). Ancient Mesopotamia. Humankind’s Long Journey into Civilization Oriental Institute. Vaadatud 1993. {{cite book}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
  • Leick, Gwendolyne (2001). The Invention Of the City.
  • Mieroop, Marc Van De (2004). History of the Ancient Near East ca.3000-323 B.C.