Kasutaja arutelu:Oop

Tere tulemast eesti Vikipeediasse, Oop! Andres 19:58, 8 Oct 2004 (UTC)

---

Ka mina kirjutaks parema meelega Tuula mitte Tula, sest eesti keeles minu teada on põhimõte, et õigekiri peaks võimalikult palju sarnanema hääldusele. Võibolla on sellest põhimõttest loobuma hakatud, seda ma ei tea. Parandasin sellepärast, et kohanimede õigekirja alal oleme tavaliselt eeskujuks võtnud Peeter Pälli kohanimede andmebaasi, mis peab õigeks nimekujuks Tula. Vaielda sel teemal muidugi ei ole mõtet. Kui ka teised leiavad, et Tula asemel peaks olema Tuula, siis minugipoolest. Siim 16:45, 1 Nov 2004 (UTC)

Vikipeedias oleme kokku leppinud, et kasutame võimaluse korral KNAB-i soovitusi. Kui seal on öeldud, et "Tuula" on mööndav, siis võib äärmisel juhul (parem siiski mitte) tekstis olla ka "Tuula", kuid artikli pealkiri peaks olema "Tula". Selles asjas on norme muudetud, nüüd kirjutatakse ka näiteks "Samara". Me ei kasuta KNAB-i soovitusi ainult juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik, ning samuti erandina Lõuna-Korea nimede puhul. Nende puhul oleme lihtsalt Pällist ette jõudnud. Andres 17:07, 1 Nov 2004 (UTC)

---

Filosoofia on põhiliselt mnu kirjutatud. Osa on tõlgitud/kohendatud inglise vikist (ühest varasemast variandist). Olen lisanud ainult lause selle kohta, et filosoofia defineerimine on ise filosoofiline probleem, ning alajaotuse filosoofia terminoloogia kohta. Selle vorm on küll pisut liigsõnaline (võid ju stiili kohendada), aga minu arvates ei ole seal midagi vaieldavat (kui on, siis esita vastuväited), samas aga on see filosoofia õppimise alustajale minu meelest vajalik info. Kokkusulatamine ei ole praegu eriline probleem, sest selleks tuleb praegusest variandist võtta ainult alajaotus terminoloogiast ja viidete blokid. Palun tee seda, sest Sinu praegune variant on piisavalt hea. Kui on vaja seda modifitseerida, võib seda teha ka oma pealkirja all, kust ta on palju paremini leitav. Andres 17:07, 1 Nov 2004 (UTC)

---

Tahaksin Sind üles seada administraatorikandidaadiks. Kas oled nõus? Andres 16:50, 13 Nov 2004 (UTC)

Oled nüüd administraator. Andres 19:07, 20 Nov 2004 (UTC)

---

Soovitan kategooriate nimedeks "Sündinud 1924" ja "Surnud 1957". Andres 11:56, 9 Dec 2004 (UTC)

Ma juba ehmatasingi, nähes lehte pealkirjaga "In memoriam 2004". Nii on parem jah.

Arvan, et äsja surnud isikute lehekülje pealkirjana oleks siiski parem "In memoriam ...", sest muidu on see lugupidamatu. Ma ei tea ainult, kui kaugesse minevikku seda tuleks laiendada. Võib-olla 21. sajandi piires. Varasema aja puhul peaks olema "Surnud ...". Kategooriate puhul seda piirangut pole minu arvates tarvis. Andres 15:47, 9 Dec 2004 (UTC)

Pakuksin natuke igavikulisema lähenemisega, et "In memoriam" võiks olla jooksva aasta koolnukesed. Ehk võib-olla aasta alguses mõnda aega eelmise aasta omad ka. Kaua neid ikka leinata jõuab, uued tulevad peale ja puha, pealegi on teatmeteose ylesanne rohkem infot anda kui mälestada. ENEs pole näiteks sedagi. --Oop 19:54, 9 Dec 2004 (UTC)

Pakuksin niisugust kompromissi: jooksva ja eelmise aasta surnud. Erinevalt Vikipeediast ei saa ENE ajaga kaasas käia. Ja ENE-s ei ole ka surnute nimekirju, kuid see tuleb pigem ruumipuudusest: võiks ju koostada ka 100 aastat tagasi surnute nimekirju. Peale selle, info andmisel tuleb säilitada taktitunnet. Mind igatahes haavaks, kui ma leiaksin äsja surnud sõbra nime leheküljelt "Surnud 2004" või ka "Surnud 2003". Pealkiri ei pruugiks olla "In memoriam", aga paremat ma ei tea. Andres 08:15, 10 Dec 2004 (UTC)

Võib-olla ju kaks asja: loetelu "in memoriam..." aga kategooria võib-olla, et ikkagi panna "surnud ..." ?? - Ahsoous 23:46, 10 Dec 2004 (UTC)

Jah, nii ma mõtlesingi. Andres 05:31, 11 Dec 2004 (UTC)

---

Palun lõpeta selliste kategooriate määramine, mille kustutamise üle käib arutelu. See, et sa määrad artiklitele kategooriaks nii sotsiaal- kui ka humanitaarteadused näitab seda, et sa ei tee neil mõisteil vahet. Siim 12:56, 12 Dec 2004 (UTC)

Tegelikult ei näita. Nagu yteldud, võiks minu poolest sotsiaalteadused kuuluda ryhmana humanitaarteaduste alla, samas on inimesi, kes seda ei aktsepteeri. Sellepärast saigi pandud mõlemad. Mis puutub kategoriseerimisse, siis aga palun. Ehkki senise diskussiooni valguses võime jäädagi kordama argumente "minu meelest on vaja" ja "minu meelest pole vaja". Las lahendab kysimuse keegi muu, minu poolest kuidas iganes. --Oop 13:01, 12 Dec 2004 (UTC)

---

Mulle meeldisid Sinu näpunäited Atsile. Need võiks kuskile eraldi välja panna. Andres 21:00, 4 Jan 2005 (UTC)

Mulle meeldisid nad ka. Tegelikult peaks selline koostamisjuhis olema kõigi asjalike tegijate poolt täiendatud, systematiseeritud, yhtlustatud ja silmatorkavalt esilehel. Samas peaks siis olema ka link teisele lehele, kus oleks konkreetsed kujundusnõuanded. Praegu pole meil isegi NPOV-lehte ja see annab tegelikult juba tunda. (Mul isiklikult on ka kuri kujutlus, et esilehelt võiks olla link lehele Vikipeedia:Miks Leon risti löödi?, umbes nagu pealuu teiba otsas sildiga "Meie linnakeses käitutakse viisakalt." Aga see oleks vist liiga isiklik, ehkki eksemplumi yhes kohas käsitlemine oleks kahtlemata mõjusam kui järelduste ja õpetussõnade laiali jagamine. "Sina ei taha ju tema moodi olla, ega ju?" on alati efektiivne pedagoogiline võte. See selleks.) Kunagi tahaks neid korralikult teha, aga aega ei ole. Ohjah. --Oop 21:16, 4 Jan 2005 (UTC)

vat avalehel on jaotis abiks uuele kasutajale - võiks ehk sinna teha (jaotusesse tööta kaasa) artikli 'nõuandeid artikli kirjutajale' või midagi taolist ... (tuleb meelde ka aastalõpuaegne vist metsjeesuse ettepanek) - Ahsoous 23:02, 4 Jan 2005 (UTC)

"Maine" ...ja USA osariikide artiklid

"Maine"-el on tõesti veel mitmeid tähendusi eesti keeles, lisan sinna märkustesse.

Valmistan seda tabelit arutelu/"küsitluse" jätkuks mille algatasin USA:arutelu all. Aktiivse vikipedistina lisad ehk ka oma arvamuse sellele. :o) --TarmoK 22:45, 12 Feb 2005 (UTC)

<font> -tag

Tere! panin tähele et oled lisanud Hongkongi artiklisse <font> -tagi. <font> -tagid ilma argumentideta ei tee midagi ja niimoodi ei ole muuda ta teksti väljanägemist. Oli sul soov selle lisamisega muuta teksti välja nägemist? Võin aidata nende HTML -tagidega siis kui abi on vaja.

Huvitav. Hea teada ja tulevikus tähelepanu pöörata sellele. Prooviisn seal Hongkongi artiklis ja vähemalt mul küll vahet ei olnud, kui need tagid olid sealt ära, nii et võtsin need nüüd ära (mida vähem koodi seda lihtsam redigeerida) --TarmoK 15:51, 17 Feb 2005 (UTC)

P.S Sry, enne ununes "allkiri"

---

kas mõtlesid seda http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kategooriate_portaal ning arutelu selle juures

---

Tänan ABI paranduse eest, mida te tegite!!! Aga KES te olete? (Kasutaja:Suursaadik)

---

Tere, Oop, üle hulga aja! Andres 18. juuli 2008, kell 15:00 (UTC)

Aitäh, teret tarvis. --Oop 23. juuli 2008, kell 07:36 (UTC)

Help

Hi! could you translate this words onto English to me please?

KOGUKONNAVÄRAV

Legaalsus Vikisisene viitamine Kategoriseerimine Kategooriad Mallid

Filmid Kirjandus Tuvastamatud Vanasõnad Inimesed Kuvatud andmed võivad olla vananenud, uuenda neid.

VALITUD LEHED Inimesed Kirjanduslikud teosed Televisioonisaated Vanasõnad Teemad UUED LEHEKÜLJED

Thanks a lot for your help. --Jeneme 28. juuli 2008, kell 18:20 (UTC)

Laulja-laulukirjutaja

Andres soovitas Sinu käest küsida, kuidas "laulja-laulukirjutaja" en:Singer-songwriter ja "laulukirjutaja" en:Songwriter paremini öelda. Portaalis olen tõlkinud alati nii ja nüüd proovisin ka artiklisse Kate Bush. --Tiuks 28. juuli 2008, kell 22:00 (UTC)

---

Tõstsin filosoofia "päris artiklist" osa materjali artiklisse Filosoofia. Arvan, et nüüd võiks selle artikli kallal töötada ühes kohas. Andres 5. september 2008, kell 14:22 (UTC)

---

Palun vaata Arutelu:Abreviatuur. Andres 26. oktoober 2008, kell 09:51 (UTC)

---

Palun hoidu halvustavatena tõlgendatavatest märkustest teiste kirjutajate ja artiklites kirjeldatud isikute kohta. Andres 19. veebruar 2010, kell 23:35 (UTC)

Ohjah. Tõsi. Eks ole hullematki nähtud kui see viimane juhtum. Teisalt - mu esmane reaktsioon oleks tekitada huvitavate ideedega inimeste jaoks kategooria "Šarlatanid", aga see ei läheks ammugi. --Oop 19. veebruar 2010, kell 23:55 (UTC)

Aitäh, et Sa minu märkuse peale ei pahanda. Andres 19. veebruar 2010, kell 23:59 (UTC)

Palun-palun. Tean ise ka, et mul on äkiline iseloom ja terav keel, aga see-eest pean kaua viha. Suurepärane kombinatsioon. --Oop 20. veebruar 2010, kell 00:03 (UTC)

---

Aitäh! Ave Maria 8. märts 2011, kell 18:03 (EET)

Mille eest? Mis ma jälle tegin? --Oop 8. märts 2011, kell 19:37 (EET)

Tõlketalgute lõpetamine

Tere!

Tõlketalgud on nüüd läbi. Kutsume Teid 17. juunil kell 16 Euroopa Liidu majja, kus pakutakse talgute lõpetamise puhul jooke ja suupisteid. Seal selgub ka, milliste talguliste panus seekord kõige väärtuslikumaks osutus ja antakse kätte kingitused: 1000-eurone reisitšekk, Rahva Raamatu kinkekaardid ning Tallinna Ülikooli kirjastuse raamatud.

Euroopa Liidu maja asub Tallinnas aadressil Rävala pst 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt, Kaubamaja vastast). Üritusel osalemiseks ja kingituse vastuvõtmiseks saatke palun meile oma pärisnimi, mida ei avalikustata. Palun vastake kindlasti, kas saate üritusel osaleda.

Lugupidamisega

Rita Niineste

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

e-post: rita.niineste@ec.europa.eu

Ma olen varem ka märganud, et mõnel inimesel on naljakas komme kysida vastust aadressile, kust tuleb teade "Mind ei ole kontoris". Omapärane suhtlusviis, tõepoolest. --Oop 15. juuni 2011, kell 08:22 (EEST)

Jah, nii see tõepoolest on, et inimestel on tööülesandeid, mis sunnivad neid aeg-ajalt viibima kontorist väljas. Kahjuks nende meiliaadress sellest ei muutu ja vastavat teadet personaliseerida ei ole võimalik. Mul on kahju, et see Teile haiget teeb. Loodan, et reedel siiski kohtume. Rita 15. juuni 2011, kell 17:27 (EEST)

Tõenäoliselt siiski mitte. Vastuse tooni järgi otsustades tundub, et haiget tegin hoopis mina. Mu kavatsus see kyll polnud; olen lihtsalt pidanud kummaliselt sageli mõistatama, kas või millal keegi mult algselt justkui kysitud kirja loeb või kas see kedagi õigupoolest huvitabki. Ilmselt oleks mõistlik järgmisi sedalaadi juhtumeid vältida, muidu ytlen oma rumaluses veel kogemata midagi pahasti. Ilusat reedet ilma ebameeldivate inimesteta. --Oop 16. juuni 2011, kell 09:03 (EEST)

Oop, mis Sa jamad, tule ikka. Sa ei ütle kunagi suuliselt kellelegi midagi pahasti:)

Tolle vastuse järgi on ju näha, millal Su kirja lugema hakatakse. Andres 16. juuni 2011, kell 09:19 (EEST)

Mul on kuri kahtlus, et veidi mõtlematust sõnakasutusest hoolimata olete Te justnimelt meeldiv inimene, mistõttu loodaksin väga Teid siiski reedel näha ja Teiega lähemat tutvust teha. Rita 16. juuni 2011, kell 10:58 (EEST)

KunstiteoseFoto

Kui pildistad autori6igustega kaitstud objekti, siis lisa Mall:KunstiteoseFoto. Aga ylej22nud fotod soovitan ikkagi Commonsisse panna.--WooteleF 9. august 2011, kell 14:25 (EEST)

Ohjah, eks ma mõtlen selle peale. --Oop 9. august 2011, kell 14:36 (EEST)

Commonsis muide on siuke viisard, millega saab mitu-mitu pilti korraga hästi lihtsalt laadida. Nii et parem kui kunagi varem! Adeliine 17. august 2011, kell 21:29 (EEST)

Eriti võiks Commonsis olla need paarkümmend sinu pilti (v.a uuemad hooned), mida artikleis ei kasutata. Commonsis on nad (ka teiste vikide kasutajatele) kergemini leitavad. 88.196.241.249 24. august 2011, kell 10:32 (EEST)

A little question

Hello! I'm user from Poland. Do You know someone who can translate a few sentences about one Polish artist to the Estonian version? :) I'm talking about Józef Gosławski, the author of Chopin monument in Żelazowa Wola. Of course, only few words, like in, e.g., Italian or German version... Regards! TR 14. august 2011, kell 22:39 (EEST)

Quite possible. --Oop 15. august 2011, kell 00:30 (EEST)

Thank You very much! :) Greetings from Warsaw! TR 15. august 2011, kell 00:37 (EEST)

You're welcome. Glad to be of use. --Oop 15. august 2011, kell 00:38 (EEST)

I also thank you that you wrote a really long article about my town - Żagań. Saganum 19. august 2011, kell 01:58 (EEST)

Just a little summary. Enjoy. --Oop 19. august 2011, kell 08:13 (EEST)

Fotod

Oop, hea mees, kas Sa nüüd natuke emotsiooni ajel liiale ei läinud selle kustutamisega? Asi oli ju korralikult läbi rääkimata ja kui üleslaadimine oli mõne meelest "läbimõtlematu", siis nii kiire ja poole debati pealt kustutamine näikse seda veel enam olevat. Lihtsalt kahju hakkas nendest hävitatud piltidest mul kui viimaseid muudatusi vaatasin. -- Toomas 25. august 2011, kell 23:52 (EEST)

Noh, eks nad on mul endal ju arvutis alles. Võin alati kodus vaadata ja ehk salamisi mõnele sõbralegi näidata. --Oop 26. august 2011, kell 00:03 (EEST)

Ma magasin vist midagi maha, kuid miks need pildid kustutati?--WooteleF 26. august 2011, kell 17:16 (EEST)

ilmselt selle arutelu ajel. samas sinu jutu järgi sealsamas võiks selle need kustutamised justkui tagasi pöörata. -- Ohpuu 26. august 2011, kell 17:49 (EEST)

Sai kõrini jah. Enne pööramisi jms soovitan kyll algse teematõstatajaga yhendust võtta. Ta tundubki sedalaadi kysimustega tegelevat. Muuseas, vaatasin yle artikli en:Estonia ning leidsin terve rea pilte, millel on tõenäoliselt autoriõigustega kaitstud ehitised: en:File:Tallinn-Tornimae.jpg, en:File:Emajõe Business Centre1 2008.JPG, en:File:Kohtla-Järve 2007 12.jpg, en:File:Tallinn Synagogue.jpg, en:File:Tallinn Modern House Mai 2008 1.jpg, en:File:Estonia National Opera.jpg, en:File:RR front view.jpg, en:File:Tallinna song festival.jpg. Loogiliselt jätkates tuleks need kõik kustutada. Ja ma pole veel uurinud, kuidas on lood logodega: en:File:A. Le Coq 2006.jpg, en:File:Saku Originaal 2009.jpg. Elame salastatud maal, härrased. --Oop 26. august 2011, kell 17:58 (EEST)

Puänt: OTRS-systeem, mu eesel. Näiteks en:File:RR front view.jpg puhul on OTRS-is andnud loa kodanik Teet Malsroos. See on temast muidugi väga armas, ainult et sellise loa võin mina ka anda. Rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp. Ytleks selle peale Commonsis arutelulehel midagi krõbedat, aga ma tegelikult ei poolda seda suurepärast ideed, et Eesti arhitektuur tuleks ära kaotada. Tallinna sünagoogi arhitektid on Lembit-Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel, mitte Carles Tomás Martí. Vaevalt, et Emajõe ärikeskuse projekteeris lendav taldrik ehk Flying Saucer. (Okei, selle jaoks pole isegi OTRS-i.) Estonia teatri maja arhitekt ei ole Harri Rospu, kui tahes toredaid fotosid ta ka ei teeks; selle projekteerisid Armas Lindgren ja Wivi Lönni, maja renoveeriti 1940. aastate teisel poolel Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, kes pole teps mitte 70 aastat surnud. No ja nii edasi. Kokkuvõtteks: kuni fotograaf autoriõigusi jaotab, saab Commonsis Eesti arhitektuuri pilte hoida kyll, sest Eestis tegelikult kehtivast autoriõigusest ei tea keegi midagi ja ei huvitu ka. Ise oled loll, kui yleslaaditud pildile korrektse info kylge riputad. --Oop 25. november 2011, kell 09:04 (EET)

kas Commons tegutseb Eestis? eestikeelne Vikipeedia tegutseb kyll Eestis, aga Commonsi koha pealt see nii kindel ei ole.

arhitektide liidule kirjutamine ja nendega asja arutamine oleks ka pikemas perspektiivis lahendus, kui kõik liikmed annaksid ykshaaval oma loa (digiallkirja mingile laiale inklusiivsele litsentsipaberile), aga praegu mina seda ette võtta ei jõua ega oska. ja pärijad ka veel, oh jah. Ohpuu 25. november 2011, kell 11:01 (EET)

Ma arvan, et arhitektide liidule kirjutamine ei oleks lahendus. Tõsi, sealt võib saada nõusolekuid, kuid minu arust ei peaks ükski arhitekt (kunstnik vms.) loobuma vähimastki õigusest oma tööle. Ega meil mingi kommunism ei ole. Praeguse seaduse järgi on neid pilte võimalik kasutada ka teistes vikides, kus on vastav EDP olemas. Commonsis aga tuleb värvipurk kätte võtta ja majapiltidele {{move to et.wiki}} peale kritseldada.--WooteleF 25. november 2011, kell 12:40 (EET)

Fotograafil ja arhitektil on kummalgi oma autoriõigus. Ma ei näe põhjust arvata, juskui oleks fotograaf (Malsroos, lendav taldrik jt) lisaks enda õigustest loobumisele ka arhitekti eest loa andnud. Tõsi, et need pildid tegelikult Commonsisse sobiks, peaks ka arhitekt projekti vaba litsentsi all avaldama – mida ta kindlasti tegema ei peaks. Pikne 25. november 2011, kell 13:19 (EET)

Kui täpne olla, siis piisab Commonsi jaoks sellest, kui arhitekt annab loa yht või paari konkreetset pilti tasuta ja piiranguteta levitada. Nagu ma aru saan, ei peaks nad seda luba muidugi mingil juhul andma, hoidku taevas selle eest. --Oop 25. november 2011, kell 14:32 (EET)

Ma ei tea, kuidas paari konkreetse pildi jaoks arhitektuuriteose vabasse kasutusse andmine välja näeks. Võib-olla see on võimalik. Ühe pildi puhul oleks muidugi teisiti, arhitektile jääks ta töö ja leib alles? Pikne 25. november 2011, kell 14:48 (EET)

Asi pole nii hull. Arhitekt annab loa vaid nende teatud piltide avaldamiseks mõne vabama litsentsi all.--WooteleF 25. november 2011, kell 14:55 (EET)

Täpselt. Milleks peaks hoone projekt vabasse kasutusse minema, kui sul on vaja luba hoone foto vabaks kasutamiseks? Siin ei tohiks küll mitte üksainus arhitekt selle vastu olla. 193.40.10.218 25. november 2011, kell 15:03 (EET)

Võib-olla. Foto kui eraldiseisva teose võib pildistaja ise ka vaba litsentsi all avaldada, aga see ei muuda asja, et kujutatav arhitektuuriteos pole vaba. Kindlalt ei tea öelda, aga selline kahtlus mul on. Pikne 25. november 2011, kell 15:45 (EET)

Katsun selgitada lihtsalt ja aeglaselt nagu lasteaialapsele:

1. Foto ja maja on kaks ise asja.
2. Mõlemad on kunstiteosed.
3. Foto on majast tuletud kunstiteos.
4. Seega on foto avaldamiseks vaja nii foto autori kui ka maja autori luba.
5. Kui mõlemad on nõus, võib teha fotoga, mis tahes.
6. Kui foto autor on nõus, aga maja autor ei ole, ei tohi maja fotot äriliselt (=Commonsis) kasutada. Mitteäriliselt (=eestikeelses Vikipeedias) tohib.
7. Foto ja maja on ikka veel kaks ise asja.
8. Kui maja autor lubab teha midagi majast tehtud foto ehk tuletatud kunstiteosega, ei järeldu sellest maja kohta mitte midagi. Maja jääb sinna, kus ta on.
9. Maja projekt niisamuti. Isegi juhul, kui pildistatakse mitte maja, vaid maja projekti.
10. Maja ei ole fotost tuletatud kunstiteos. Maja oli enne. Foto tehti hiljem.
11. Foto autor võib lubada mida tahes, maja asjus tema käest arvamust ei kysita.
12. Kui ei saanud aru, alusta uuesti punktist 1. --Oop 25. november 2011, kell 16:01 (EET)

See on sinu (kohati meelevaldne) arusaam. Pikne 25. november 2011, kell 16:04 (EET)

Jep, ainult et see meelevaldne arusaam põhineb autorikaitse seadusel ja tundide pikkustel konsultatsioonidel juristidega. Kindlam oleks muidugi kohtulahend, ent neid Eestis napib. Kindlasti on võimalik esitada konkureerivaid arusaamu, näiteks selliseid, mis autorikaitse seadusega kuidagi ei suhestu. Veel lihtsam on muidugi ebamääraselt mõmiseda, esitamata yhtki argumenti. "Kindluse mõttes ärme teeme mitte kunagi midagi" on kahtlemata yks täiesti tarvituskõlblik tegutsemisprintsiip. --Oop 25. november 2011, kell 16:20 (EET)

Muide, kas tundide pikkustel konsultatsioonidel juristidega said vastuse ka logode-küsimusele? Majade-skulptuuride teemaga on ju tegelt ammu kõik selge.--WooteleF 25. november 2011, kell 16:38 (EET)

Minu arusaam selles asjas ühtib Oopiga. Minus tekitas enne lihtsalt vastumeelt Ohpuu lause "kõik liikmed annaksid ykshaaval oma loa...". See jättis mulje nagu oleks eesmärgiks arhitektidele mingi asja pähemäärimine.--WooteleF 25. november 2011, kell 16:18 (EET)

Jah, yks eesmärk võiks olla määrida arhitektidele pähe idee, et iga oma maja kohta 1 kuni x pilti vabaks lasta on põhimõtteliselt parem idee kui kõigil piltidel igaks juhuks otsas istuda. --Oop 25. november 2011, kell 16:20 (EET)

midagi sellist ma mõtlesingi. meil ei ole kommunism, meil on võlaõigusseadus ja autoriõigusseadus, mille võimalusi saab kasutada. selleks tuleb aga inimestega rääkida, milliseid õigusi nad äriliselt tarvitada soovivad ja millised õigused vabaks lasta. pähemäärimine ehk oma asja reklaamimine pole ka seadusega keelatud, vaid sõnavabadusega mõistlikes piirides lubatud. ei maksa seda võimalust tingimata ette välistada. arhitekti digiallkiri kehtiva õigusega kooskõlas standardlepingule kataks õiguslikult Wikimedia Commonsi yhise tagumiku kõige paremini. a selleks on tarvis sõbraliku juristi koostööd ja autoriõiguste omanike moosimist. Ohpuu 25. november 2011, kell 18:21 (EET)

No aga palun esita siis juristi seisukohad selles konkreetses küsimuses. Et näiteks majast foto tuletamine on tuletamine autorõiguse seaduse tähenduses pole lihtsalt usutav. Jah, vabandust, sa vist tunnistad argumentidena ainult ad hominem argumente, neid püüan tõesti vältida. Pikne 25. november 2011, kell 16:40 (EET)

mulle tundub just loogiline, et foto on majast tuletatud teos. või noh, olen professionaalsete ajalehes töötavate fotograafide käest kuulnud praeguse seaduse jõustamise aegu sama loogikaga tõlgendusi kui see siin yleval. ma paraku ei saa su argumentidest aru, Pikne. yrita oma seisukohti selgemini väljendada. Ohpuu 25. november 2011, kell 18:21 (EET)

---

Palun pööra tähelepanu side- ja mõttekriipsu erinevusele. Mõttekriipsu leiad redigeerimiskasti alt. Andres 29. september 2011, kell 23:58 (EEST)

Eks ma oskan neil vahet teha ja mõnel muulgi veel, keeletoimetaja ikkagi. Ainult pidevalt kuskilt kasti alt õige kriipsu otsimiseks olen lihtsalt liiga laisk. --Oop 30. september 2011, kell 00:08 (EEST)

Teine võimalus on kopeerida kuskilt, näiteks tekstiredaktorist. Klaviatuurile saab nõudeklahvi ka panna. Andres 30. september 2011, kell 00:20 (EEST)

Kõige lihtsam on tegelikult oma eelistuste alt kriipsuskript sisse lülitada. See on tööriistade all. --Epp 30. september 2011, kell 00:25 (EEST)

No katsetame. --Oop 30. september 2011, kell 00:41 (EEST)

Palun kasuta malli "JÄRJESTA:". Ivo 21. oktoober 2011, kell 21:31 (EEST)

Articles

Thank you so much for starting the IAC and EstDomains articles :) WhisperToMe 6. november 2011, kell 17:04 (EET)

You're welcome. --Oop 6. november 2011, kell 17:19 (EET)

If you are interested in doing one more, there's Small Planet Airlines - The Estonian language website is at http://www.smallplanet.aero/ee/ - The English article is at en:Small Planet Airlines WhisperToMe 6. november 2011, kell 19:16 (EET)

Don't get greedy. I don't exactly suffer from idleness. :) I'm trying to get the fundraising messages done today. --Oop 6. november 2011, kell 19:26 (EET)

Oh, ok :) - Well you don't have to do it today. Whenever it is convenient is fine :) WhisperToMe 6. november 2011, kell 22:17 (EET)

Are you busy at the moment? WhisperToMe 9. detsember 2011, kell 05:08 (EET)

I'm a board member of Wikimedia Eesti. Also, I'm translating and editing books, working on my MA thesis, and organizing an international conference. I'm permanently busy. --Oop 9. detsember 2011, kell 16:02 (EET)

Wow! That's pretty cool! You are a Superman :) Are you translating to Estonian, or from Estonian or both? To and from which languages?

Thanks for starting the Small Planet Article! Anyway, I have no more requests at this time.

Good luck on your thesis!

WhisperToMe 12. detsember 2011, kell 11:27 (EET)

Mostly English to Estonian, occasionally the other way, and sometimes from Russian to Estonian. Thanks. --Oop 12. detsember 2011, kell 13:58 (EET)

Hääletamine

Alustasin EDP-de läbihääletamist enda seisukohtade lisamisega siia. Selle võib tõsta vajadusel hääletustelehele.--WooteleF 25. november 2011, kell 02:07 (EET)

Георг Отс

Спасибо за красивое фото дома, где жил Народный артист СССР Георг Отс. У меня тоже есть фотография этого дома, но только мемориальной доски, которую я снимал, когда был в Таллине несколько лет назад. -Ericdn 12. detsember 2011, kell 09:45 (EET)

Tõnis Jõgiaas

Arusaam, et Punaarmee meid 1944. aastal vabastas peaks olema jäänud aastakümnte tagusesse aega. Tänapäeval ei ole kombeks kõneleda Tallinna vabastamisest 22. september 1944 jne. Sama peaks kehtima ka teiste Eesti linnade sh Tartu kohta. Eriti kohatu on selline vääratus vabadusvõitleja teksti juures. SMV liikmete karistused algasid 5 aastast, mitte 10.

Request for translation. Yanka Kupala and Yakub Kolas

Warm greeting from Belarusian Wikipedia! This year we celebrate 130. birthday of Belarusian great poets en:Yanka Kupala and en:Yakub Kolas Could you help us to translate articles into your unique and honourable language? Thank you in advance! --Rymchonak 16. jaanuar 2012, kell 11:45 (EET)

Could we trade them for two prosaists, en:Oskar Luts (125th birthday) and en:Karl Ristikivi (100th birthday)? --Oop 16. jaanuar 2012, kell 11:54 (EET)

I have created articles for both Estonian writers: be:Оскар Лутс, be:Карл Рысціківі. Waiting of Estonian articles about Yanka Kupala and Yakub Kolas. Of course we can create more articles about Estonia and Estonian culture. --Rymchonak 16. jaanuar 2012, kell 13:41 (EET)

Wonderful! And we would be glad for any recommendations of Byelorussian culture. After all, it is always hard to decide where one should start on a large field. I translated Janka Kupala from English, although it was somewhat sketchy and left some questions; I'll calibrate it later by some encyclopedias and other Wikipedias (Russian is much better, and even German and Polish have interesting material). --Oop 16. jaanuar 2012, kell 14:32 (EET)

Keelenõu

Kas oskaksid mulle seletada, mis vahe on transkribeerimisel ja translitereerimisel? --kanakukk 16. jaanuar 2012, kell 22:04 (EET).

Transkriptsioon on meetod mingi keele helide yleskirjutamiseks. Transliteratsioon on meetod yhes keeles ja kirjas esitatu teisendamiseks teise kirja või keelde. Yleminek nende vahel on sujuv, kuna enamik transliteratsioone pyyab samuti mingil määral hääldust järgida. Lisaks kasutatakse sõna transliteratsioon vahel mõlema, nii kitsas tähenduses transliteratsiooni kui ka transkriptsiooni kohta, nii et segadust on palju. Meil oleks ilmselt mõistlik need kaks siiski lahus hoida. (en:Transliteration: Transliteration is opposed to transcription, which specifically maps the sounds of one language to the best matching script of another language. Still, most systems of transliteration map the letters of the source script to letters pronounced similarly in the goal script, for some specific pair of source and goal language. If the relations between letters and sounds are similar in both languages, a transliteration may be (almost) the same as a transcription. In practice, there are also some mixed transliteration/transcription systems that transliterate a part of the original script and transcribe the rest. - The transliteration discussed above can be regarded as transliteration in the narrow sense. In a broader sense, the word transliteration may include both transliteration in the narrow sense and transcription.) --Oop 17. jaanuar 2012, kell 02:45 (EET)

Lühidalt, transkriptsioon annab häälduse täpsemalt edasi, aga ei võimalda alati lähtekuju taastada ja transliteratsioonis on erinevad kirjad täht-tähelises vastavuses (sõnaseletusi). 88.196.241.249 17. jaanuar 2012, kell 09:49 (EET)

Another article request

Hi, Oop! Do you have time to write another short article? I started a stub on the en:Estonian Civil Aviation Authority - I believe its Estonian name is Lennuamet. Also, I'm trying to determine if the agency is responsible for investigation airliner disasters. Based on the chart at http://www.ecaa.ee/atp/public/LA_Struktuur_01012011_.GIF (Apparently they didn't upload the English version), does this agency investigate airliner disasters? Thank you, WhisperToMe 17. jaanuar 2012, kell 09:31 (EET)

• Based on http://www.mkm.ee/public/Final_Report_D-ILFB_Ruhnu_03.03.2007_en.pdf - it looks like the Crisis Management Department of the Ministry of Economic Affairs does the investigations, and not the CAA WhisperToMe 17. jaanuar 2012, kell 09:34 (EET)