Arvutivõrk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
3. rida: 3. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Maailma esimene arvutivõrk oli [[ARPANET]], mis töötati välja 1969. aastal [[Pentagon|Pentagonis]], [[USA|USA-s]]. Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa aitama militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua.<ref>http://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/beginnings.html</ref>
Maailma esimene arvutivõrk oli [[ARPANET]], mille töötas välja [[ARPA]]. See oli kasutusel 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses.


==Side==
==Side==

Redaktsioon: 17. jaanuar 2012, kell 02:05

Võrgukaardid võivad andmeid eri tüüpi kaablite kaudu väga kiiresti edasi saata ja vastu võtta. Pildil on Combo-kaart, mis toetab kuni 3 kaablistandardit.

Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud.

Ajalugu

Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa aitama militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua.[1]

Side

Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside.

Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)).

Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.

Ethernet kasutab seadmete ühendamiseks vasest või fiiberoptilisi juhtmeid. Ühendusseadmetena kasutatakse sageli jaotureid, kommutaatoreid, sildu ja ruutereid.

Raadiokohtvõrk kasutab sidekanalina raadiolaineid või infrapunakiirgust.

Ulatus

Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks.

Arvutivõrgud võivad olla privaatsed, mille kasutajaks on ainult ühe organisatsiooni töötajad. Selliseid võrke kutsutakse Intranetiks. Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. Ka kodudes saab luua kohtvõrgu. Mõnikord kutsutakse ka sellist võrku organisatsiooni siseseks veebileheks.

Arvutivõrgud võivad olla olla kasutuses ka mitme juriidilise isiku vahel korraga. Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks.

Topoloogia

Arvutivõrgud jagunevad oma topoloogia järgi:

Vaata ka

Mall:Link FA