Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
FoxBot (arutelu | kaastöö)
47. rida: 47. rida:
[[da:Den sidste nadver (Leonardo)]]
[[da:Den sidste nadver (Leonardo)]]
[[de:Das Abendmahl (Leonardo da Vinci)]]
[[de:Das Abendmahl (Leonardo da Vinci)]]
[[el:Ο Μυστικός Δείπνος (Λεονάρντο)]]
[[el:Ο Μυστικός Δείπνος (Ντα Βίντσι)]]
[[en:The Last Supper (Leonardo da Vinci)]]
[[en:The Last Supper (Leonardo da Vinci)]]
[[es:La Última Cena (Leonardo da Vinci)]]
[[es:La Última Cena (Leonardo da Vinci)]]

Redaktsioon: 14. jaanuar 2012, kell 20:11

"Püha õhtusöömaaeg"
Leonardo da Vinci, 1872
fresko
420 × 880 cm
Milano Santa Maria delle Grazie kirik, Milano

Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 14951498. Maali mõõtmed on 420 x 880 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga). See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale.

Kuna teost on sajandite jooksul korduvalt restaureeritud, on da Vinci originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed originaalvärvi laigukesed. Lisaks algelistele restaureerimistehnikatele, on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo da Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes juba pärast valmimist kiiresti. 1642. aasta ülestähendustes on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.

Milano söögisaalides oli Püha õhtusöömaaeg traditsiooniline temaatika, ent Leonardo da Vinci teostas oma nägemuse märksa realistlikumalt ning sügavama alatooniga kui üldiselt tavaks oli. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza suguvõsa vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas tempera tehnikas figuure Sforza perekonnast. Ka need figuurid on ajahamba poolt rohkem puretud, kui ülejäänud teos.

Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni.

Varasematel aegadel oli kindlalt identifitseeritud ainult apostlid Juudas, Peetrus, Johannes ja Jeesus. 19. sajandil leitud käsikirjast (Leonardo da Vinci märkmiku 232. lehekülg) leiti kõikide kujutatud apostlite identifikatsioonid:

Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale :

  • Bartolomeus, Jaakobus Noorem – Alfeuse poeg ja Andreas on esimene kolmene grupp, kelle nägudel peegeldub imestus ja üllatus öeldu üle.
  • Juudas Iskariot, Peetrus ja Johannes moodustavad teise kolmese grupi. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud oma plaani järsust ilmsikstulekust. Ta on haaramas väikest kotti. Võib-olla tähistab see kotike hõbedat, mis ta sai Jeesuse reetmise eest või hoopiski osutab see Juuda rollile 12 jüngri seas – kullaotsijast reetur. Ta on ainus keda on kujutatud toetamas küünarnukki lauale, traditsiooniliselt on peetud seda märgiks halbadest lauakommetest. Peetrus paistab vihane. Nuga tema käes on suunaga Jeesusest eemale, võib-olla sümboliseerib see tema vägivaldset reaktsiooni Jeesuse vahistamisele Ketsemani aias. Noorim apostel Johannes näib olevat minestanud.
  • Toomas, Jaakobus Vanem – Sebedeuse poeg ja Filippos kuuluvad järgmisesse kolmesesse gruppi. Toomas on silmnähtavalt endast väljas, Jakob tundub olevat otsekui oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Filippos justkui nõuaks seletust kuuldule.
  • Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Selootes on viimase kolmese grupi liikmed. Mõlemad, nii Juudas kui Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas ta oskab midagi lähemalt selgitada.

Välislingid

Mall:Link FA