Paul Lilleleht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. jaanuar 2012, kell 18:45

Paul-August Lilleleht VR II/3 nime eestistamiseni Lilienblatt (5. veebruar 1893 Kilingi-Nõmme — 11. august 1955 Bratsk) oli Eesti sõjaväelane (major), Teise maailmasõja ajal kolonelleitnant.

Fail:Paul Lilleleht.JPG

Major Paul Lilleleht

Elulugu

Paul-August Lilleleht (kuni 1935. aastani Lilienblatt) sündis Jäärja vallas Pärnumaal. Ta õppis Valga reaalkoolis ning sai reaalkooli juures algkooliõpetaja kutse.

Esimese maailmasõja ajal ta mobiliseeriti ning 15. veebruaril 1916 lõpetas ta Peterhofi lipnikekooli, teenis 175. ja 158. tagavarapolgus ja 35. Siberi kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. 1917. aasta ülendati ta leitnandiks.

Vabadussõjas teenis Paul Lilienblatt 2. Eesti polgus, seejärel Pärnu kaitsepataljonis. 1919. aasta oktoobris ülendati ta alamkapteniks ja sõjas üles näidatud vapruse eest autasustati teda Vabadusristi II liigi 3. järguga.

1920. aastal vabastati ta tegevteenistusest ja arvati reservi, teenete eest Vabadussõjas kingiti talle tasuta talukoht. Seejärel oli ta Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja.

1926. aastal kutsuti ta tagasi tegevteenistusse ning Paul Lilleleht teenis Kaitseliidu Pärnumaa Vändra malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas 1931. aastal eksternina ohvitseride kursused.

1935. ülendati Paul Lilleleht majoriks.

1938. aastal lõpetas ta Kõrgema Sõjakooli ja töötas seejärel aastatel 1938-1940 Kaitseliidu Peastaabi laskeosakonna (õppeosakonna) pealikuna.

Teine maailmasõda

Suvesõda

Paul Lilleleht paistis 1941. aastal Suvesõja alguses silma, juhtides Kilingi-Nõmmes vastupanu Pärnust saadetud SARKi hävituspataljoni karistusaktsioonile. 4. juulil toimus Liivamäe lahing, Kilingi-Nõmmest 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Kui Läti poolt jõudsid Eestisse saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on - "kommunistenfrei" - võim on üle võetud.

Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel metsavendade, kaitseliitlaste ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles Lõuna-Eesti piirkonnas.

1941. aasta sügisest oli Paul Lilleleht Omakaitse Pärnumaa maleva ülem.

1943. aasta 17. juunil annetati major Lillelehele Saksa sõjateeneteristi (Kriegsverdienstkreuz) 2. klass langevarjurite salga ümberpiiramise ja hävitamise eest.

1944. aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944. aastal formeeritud 3. Eesti Piirikaitserügemendi ülema abiks.

6. Piirikaitserügemendi ülem

6. Eesti Piirikaitserügement formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel. Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli alul viidi rügement Pihkva rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, Permisküla alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.

Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid Punaarmee üksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.

Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, ^[1] millega öösel tulistati saarel olevaid Punaarmee üksusi. Need raketid olid venelaste "katjušade" rakettidest suuremad, oli ka selliseid, mis asusid soomusmasinal, aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing.

Peale Punaarmee vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja taganema Avinurme kaudu Kesk-Eesti suunas.

Paul Lilleleht vahistati 28. veebruaril 1950. aastal ja suri 11. augustil 1955. aastal Bratski vangilaagris.

Viited

↑ Schweres Wurfgerät 40/41

Välislingid

Vabadusristiga vääristatud Eesti ohvitserid

[1] Schweres Wurfgerät 40/41

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}
-'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] nime eestistamiseni ''Lilienblat'' ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Kilingi-Nõmme]] — [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]].
+'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] nime eestistamiseni ''Lilienblatt'' ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Kilingi-Nõmme]] — [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]].
-. aastal oli Paul Lilleleht [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülem.
 [[Pilt:Paul Lilleleht.JPG|pisi|Major Paul Lilleleht]]
+{{Sisukord paremale}}
+==Elulugu==
+Paul-August Lilleleht (kuni 1935. aastani Lilienblatt) sündis Jäärja vallas Pärnumaal. Ta õppis Valga reaalkoolis ning sai reaalkooli juures [[algkool]]iõpetaja kutse.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ta mobiliseeriti ning 15. veebruaril 1916 lõpetas ta Peterhofi lipnikekooli, teenis 175. ja 158. tagavarapolgus ja 35. Siberi kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. 1917. aasta ülendati ta leitnandiks.
-Paul Lilleleht teenis [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnuimaa]] [[Vändra]] malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused#Ajalugu|Kõrgema Sõjakooli]] ja töötas ka [[Kaitseliidu Peastaap|Kaitseliidu Peastaabi]] laskeosakonna (õppeosakona) pealikuna.
+[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis Paul Lilienblatt [[2. Eesti Polk|2. Eesti polgus]], seejärel [[Pärnu kaitsepataljon]]is. 1919. aasta oktoobris ülendati ta [[alamkapten]]iks ja sõjas üles näidatud vapruse eest autasustati teda [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga.
+. aastal vabastati ta tegevteenistusest ja arvati reservi, teenete eest Vabadussõjas kingiti talle tasuta talukoht. Seejärel oli ta Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja.
+. aastal kutsuti ta tagasi tegevteenistusse ning Paul Lilleleht teenis [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnumaa]] [[Vändra]] malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas 1931. aastal [[ekstern]]ina ohvitseride kursused.
+. ülendati Paul Lilleleht majoriks.
+. aastal lõpetas ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused#Ajalugu|Kõrgema Sõjakooli]] ja töötas seejärel aastatel 1938-1940 [[Kaitseliidu Peastaap|Kaitseliidu Peastaabi]] laskeosakonna (õppeosakonna) pealikuna.
 ==Teine maailmasõda==
 ===Suvesõda===
@@ 13. rida: / 25. rida: @@
 Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel [[metsavend]]ade, [[Kaitseliit|kaitseliitlaste]] ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles [[Lõuna-Eesti]] piirkonnas.
+. aasta sügisest oli Paul Lilleleht [[Omakaitse Pärnumaa malev]]a ülem.
-===3. Piirikaitserügemendi ülema abina===
+. aasta 17. juunil annetati major Lillelehele Saksa sõjateeneteristi (''Kriegsverdienstkreuz'') 2. klass langevarjurite salga ümberpiiramise ja hävitamise eest.
 . aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944. aastal formeeritud [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülema abiks.
 ===6. Piirikaitserügemendi ülem===
-. Eesti Piirikaitserügement formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel. Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli alul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minema. Olukorra päästis 10. kompanii ülem kapten Siitam, kes oli oma meestes kindel ja alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes neile kogu rügement. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, Permisküla alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.
+[[6. Eesti Piirikaitserügement]] formeeriti Pärnus ja [[Kilingi-Nõmme]]l. Rügement saadeti algul [[Peipsi]] äärde rannakaitsele [[Võõpsu]] rajooni. Juuli alul viidi rügement [[Pihkva]] rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.
-Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
+Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid [[Punaarmee]] üksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
-Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41#Schweres_Wurfger.C3.A4t_40.2F41 Schweres Wurfgerät 40/41]</ref> millega öösel tulistati saarel olevaid venelasi. Need raketid olid venelaste "katjushade" rakettidest suuremad, oli ka selliseid, mis asusid soomusmasinal, aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing.
+Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41#Schweres_Wurfger.C3.A4t_40.2F41 Schweres Wurfgerät 40/41]</ref> millega öösel tulistati saarel olevaid Punaarmee üksusi. Need raketid olid venelaste "[[katjuša]]de" rakettidest suuremad, oli ka selliseid, mis asusid soomusmasinal, aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing.
-Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja [[Avinurme lahing|taganema Avinurme kaudu]] Kesk-Eesti suunas.
+Peale Punaarmee vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja [[Avinurme lahing|taganema Avinurme kaudu]] Kesk-Eesti suunas.
 Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]]. aastal ja suri [[11. august]]il [[1955]]. aastal Bratski vangilaagris.