Paul Lilleleht: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} |
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} |
||
'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Kilingi-Nõmme]] — [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]]. |
'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] nime eestistamiseni ''Lilienblat'' ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Kilingi-Nõmme]] — [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]]. |
||
1944. aastal oli Paul Lilleleht [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülem. |
1944. aastal oli Paul Lilleleht [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülem. |
||
[[Pilt:Paul Lilleleht.JPG|pisi|Major Paul Lilleleht]] |
[[Pilt:Paul Lilleleht.JPG|pisi|Major Paul Lilleleht]] |
||
Paul Lilleleht teenis [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnuimaa]] [[Vändra]] malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused#Ajalugu|Kõrgema Sõjakooli]] ja töötas ka [[Kaitseliidu Peastaap|Kaitseliidu Peastaabi]] laskeosakonna (õppeosakona) pealikuna. |
|||
==Teine maailmasõda== |
==Teine maailmasõda== |
||
===Suvesõda=== |
===Suvesõda=== |
||
Paul Lilleleht paistis 1941. aastal [[Suvesõda|Suvesõja]] alguses silma, juhtides [[Kilingi-Nõmme]]s vastupanu [[Pärnu]]st saadetud SARKi [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]] karistusaktsioonile. [[4. juuli]]l toimus [[Liivamäe lahing]], [[Kilingi-Nõmme]]st 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Kui |
Paul Lilleleht paistis 1941. aastal [[Suvesõda|Suvesõja]] alguses silma, juhtides [[Kilingi-Nõmme]]s vastupanu [[Pärnu]]st saadetud SARKi [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]] karistusaktsioonile. [[4. juuli]]l toimus [[Liivamäe lahing]], [[Kilingi-Nõmme]]st 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Kui Läti poolt jõudsid Eestisse saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on - "kommunistenfrei" - võim on üle võetud. |
||
Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel [[metsavend]]ade, [[Kaitseliit|kaitseliitlaste]] ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles [[Lõuna-Eesti]] piirkonnas. |
Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel [[metsavend]]ade, [[Kaitseliit|kaitseliitlaste]] ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles [[Lõuna-Eesti]] piirkonnas. |
||
| 22. rida: | 24. rida: | ||
Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41#Schweres_Wurfger.C3.A4t_40.2F41 Schweres Wurfgerät 40/41]</ref> millega öösel tulistati saarel olevaid venelasi. Need raketid olid venelaste "katjushade" rakettidest suuremad, oli ka selliseid, mis asusid soomusmasinal, aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing. |
Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41#Schweres_Wurfger.C3.A4t_40.2F41 Schweres Wurfgerät 40/41]</ref> millega öösel tulistati saarel olevaid venelasi. Need raketid olid venelaste "katjushade" rakettidest suuremad, oli ka selliseid, mis asusid soomusmasinal, aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing. |
||
Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja [[ |taganema Avinurme kaudu]] Kesk-Eesti suunas. |
Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja [[Avinurme lahing|taganema Avinurme kaudu]] Kesk-Eesti suunas. |
||
Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]]. aastal ja suri [[11. august]]il [[1955]]. aastal Bratski vangilaagris. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
Redaktsioon: 14. jaanuar 2012, kell 16:07
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Paul-August Lilleleht VR II/3 nime eestistamiseni Lilienblat (5. veebruar 1893 Kilingi-Nõmme — 11. august 1955 Bratsk) oli Eesti sõjaväelane (major), Teise maailmasõja ajal kolonelleitnant.
1944. aastal oli Paul Lilleleht 6. Eesti Piirikaitserügemendi ülem.
Paul Lilleleht teenis Kaitseliidu Pärnuimaa Vändra malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas Kõrgema Sõjakooli ja töötas ka Kaitseliidu Peastaabi laskeosakonna (õppeosakona) pealikuna.
Teine maailmasõda
Suvesõda
Paul Lilleleht paistis 1941. aastal Suvesõja alguses silma, juhtides Kilingi-Nõmmes vastupanu Pärnust saadetud SARKi hävituspataljoni karistusaktsioonile. 4. juulil toimus Liivamäe lahing, Kilingi-Nõmmest 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Kui Läti poolt jõudsid Eestisse saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on - "kommunistenfrei" - võim on üle võetud.
Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel metsavendade, kaitseliitlaste ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles Lõuna-Eesti piirkonnas.
3. Piirikaitserügemendi ülema abina
1944. aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944. aastal formeeritud 3. Eesti Piirikaitserügemendi ülema abiks.
6. Piirikaitserügemendi ülem
6. Eesti Piirikaitserügement formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel. Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli alul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minema. Olukorra päästis 10. kompanii ülem kapten Siitam, kes oli oma meestes kindel ja alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes neile kogu rügement. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, Permisküla alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.
Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi, [1] millega öösel tulistati saarel olevaid venelasi. Need raketid olid venelaste "katjushade" rakettidest suuremad, oli ka selliseid, mis asusid soomusmasinal, aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud; need transporditi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsete kaeviku-liinidest tahapoole. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees, milles neid ka transporditi; need raamid asetati umbes 45 kraadise laskenurgaga esiotsa all asuvate tugede abil laskepositsioonile. Kasutati elektrilisi sütikuid, millega siis raketid öösel Permisküla saare pihta teele saadeti. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, pärast oli näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Vahepeal juhtus aga nii, et läheduses oli üks koht, kust venelased suutsid siiski üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing.
Peale vene vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja taganema Avinurme kaudu Kesk-Eesti suunas.
Paul Lilleleht vahistati 28. veebruaril 1950. aastal ja suri 11. augustil 1955. aastal Bratski vangilaagris.