Alfred Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Alfred Luts''' ([[10. august]] [[1899]] Helme, [[Viljandimaa]] – [[6. august]] [[1991]] Como, [[Mississippi osariik]], [[USA]]) oli Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
'''Alfred Luts''' ([[10. august]] [[1899]] Helme, [[Viljandimaa]] – [[6. august]] [[1991]] [[Como]], [[Pantola maakond]], [[Mississippi osariik]], [[USA]]) oli [[Eesti]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] sõjaväelane (Eestis [[kolonelleitnant]]).
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
5. rida: 5. rida:
Läks koolipoisina vabatahtlikult [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõtta]].
Läks koolipoisina vabatahtlikult [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõtta]].


1930. aastal lõpetas Tallinnas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgemas Sõjakool]]i, kus jätkas ka teenistust majori auastmes Sõjakoolis kuulipildurite kompanii ülemana [[1933]]. aastani;
1930. aastal lõpetas Tallinnas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgemas Sõjakool]]i, kus jätkas ka teenistust [[major]]i auastmes Sõjakoolis kuulipildurite kompanii ülemana [[1933]]. aastani;


[[1934]]. aastal oli major Alfred Luts 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;
[[1934]]. aastal oli major Alfred Luts 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;
15. rida: 15. rida:
[[1. mai]]st 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem
[[1. mai]]st 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem


Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]]ga määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks;
1941. aasta jaanuaris ülendati [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]];


1941. aasta jaanuaris ülendati ta [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]];
Pärast [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t, Eesti okuperimist NSV Liidu poolt ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]], määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks;


[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alates saadeti koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega läks ta üle sakslaste poolele.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjas]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisest alates saadeti koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus ta läks lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.


Algselt viibis vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941. aastal vabastati vangistusest.
Algselt viibis vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941. aastal vabastati vangistusest.
28. rida: 28. rida:
Alates [[1. veebruar]]ist [[1944]]. aastast määrati ta {{kas|Eesti SS}} [[kindralinspektuur]]i [[staabiülem]]aks.
Alates [[1. veebruar]]ist [[1944]]. aastast määrati ta {{kas|Eesti SS}} [[kindralinspektuur]]i [[staabiülem]]aks.


[[1944]].a sügisel põgenes koos perega Rootsi.
[[1944]].a sügisel põgenes ta koos perega Rootsi.


==Kirjandust==
==Kirjandust==
37. rida: 37. rida:
[[Kategooria:10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]

Redaktsioon: 7. jaanuar 2012, kell 13:54

Alfred Luts (10. august 1899 Helme, Viljandimaa6. august 1991 Como, Pantola maakond, Mississippi osariik, USA) oli Eesti, Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelane (Eestis kolonelleitnant).

Läks koolipoisina vabatahtlikult Vabadussõtta.

1930. aastal lõpetas Tallinnas Kõrgemas Sõjakooli, kus jätkas ka teenistust majori auastmes Sõjakoolis kuulipildurite kompanii ülemana 1933. aastani;

1934. aastal oli major Alfred Luts 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;

Alates 1934. aastast töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina Kaitsevägede Staabis.

1938–1939 Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem

1. maist 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem

Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, 1940. aasta juunipööret ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu Punaarmeega määrati ta 182. Eesti Laskurdiviis luurejaoskonna ülemaks;

1941. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks;

Teise maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja puhkemisest alates saadeti koos diviisiga Pihkvamaale, kus ta läks lahingutes Porhovi all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.

Algselt viibis vangistuses Pärnu sõjavangilaagris, pärast aga vangidest moodustatud saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust 12. juulil 1941. aastal vabastati vangistusest.

Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi kindralleitnant Raitz von Frentzi poolt vastvallutatud Tallinna Omakaitse juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina Pihkvas. 1942. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt (Kuressaares).

 Pikemalt artiklis Politsei ja Omakaitse Valitsus

Alates 1. veebruarist 1944. aastast määrati ta Eesti SS[küsitav] kindralinspektuuri staabiülemaks.

1944.a sügisel põgenes ta koos perega Rootsi.

Kirjandust

  • Luts, Alfred. Heitluste keerises. I-II. – Stockholm : Välis-Eesti & EMP, 1975-1976