Naiskodukaitse

Naiskodukaitse on 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutatud Kaitseliidu naisorganisatsiooni õigusjärglane. Põhikirja kohaselt on Naiskodukaitse üheks põhiülesandeks toetada Kaitseliitu ja sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest. Naiskodukaitsjate juhtlause on ajalooliselt olnud "Minu kohus!"

Naiskodukaitse taasasutati 20. septembril 1991, esinaiseks sai Dagmar Mattiisen.

Juhtimine

Naiskodukaitset juhib koos Naiskodukaitse esinaise pr Airi Nevega kuueliikmeline keskjuhatus kooseisus: Sigrid Laanemets Tallinna, Kersti Tammekunn Tallinna, Riina Nemvalts Rapla, Kairit Henno Tartu, Helle Jürna Tallinna ja Siiri Sepp Alutaguse ringkonnast.

Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:

• 1927–1936 Mari Raamot (1872 Tarvastu – 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine.
• 1937–1940 Erika Oskar-Männik (1894 Viljandi – 1971 Viljandi).
• 1992–2005 Dagmar Mattiisen.
• 2006-... Airi Neve

Ülesanded

• Osaleda koostöös Kaitseliiduga Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel.
• Levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas.
• Aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele.
• Koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades.
• Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust.
• Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks.
• Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas.

Tegevus

Naiskodukaitse teeb peale Kaitseliidu koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, Päästeameti, Politsei, "Erna" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ning muude organisatsioonide ning ühendustega.

Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda. Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid. Osaletakse KL suvepäevadel, Võidupüha paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud üsnagi raske ja eneseületamist nõudev võistlus Naiskodukaitse Koormusmatk. Meestega võrdselt on NKK võistkonnad rassinud ka Eel-Ernal, Erna retkel, Põrgupõhja retkel, Sookollil ja lugematul arvul muudelgi võistlustel.

Loomulikult tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva.

Naiskodukaitsjal on kohustus läbida baasväljaõpe (BVÕ) 2 aasta jooksul ja maksta Kaitseliidu liikmemaksu 120 krooni aastas.

Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta - Naiskodukaitse pakub igaühele midagi!

Liikmeskond

NKK liikmed jagunevad tegev-, au- ja toetajaliikmeteks.

1. Tegevliikmeks võib saada vähemalt 17-aastane naissoost Eesti kodanik. Tegevliikmeks saamisele võib eelneda kuni aastane liikmekandidaadi aeg. Tegevliikmeks saanul tuleb läbida 2 aasta jooksul baasväljaõppe kursus (BVÕ), kus saadakse põhiteadmised organisatsiooni ajaloost ja olemusest, meditsiinist, toitlustamisest, sidepidamisest, topograafiast ning sõdurioskustest. Pärast baasväljaõppe läbimist on võimalus valida endale erialarühm/erialarühmad.

2. Toetajaliige võib olla Eesti või välisriigi kodanik, kes aitab oma tegevusega kaasa NKK ülesannete täitmisele.

3. Auliige saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on NKK või Eesti riigi ees silmapaistvaid teeneid.

1. oktoobri 2009 seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 1294 tegevliiget ja üks auliige, kelleks on pr Ingrid Rüütel.

Koosseis

Naiskodukaitse jaguneb 15-ks ringkonnaks:

• Alutaguse,
• Jõgeva,
• Harju,
• Lääne,
• Järva,
• Põlva,
• Rapla,
• Pärnumaa,
• Saaremaa ringkond,
• Sakala,
• Tallinna ringkond,
• Tartu,
• Valga,
• Viru ringkond,
• Võru ringkond.

Ringkonnad jagunevad omakorda jaoskondadeks.

Et endale pandud ülesandeid võimalikult hästi täita, on NKK liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialagruppidesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet.

Naiskodukaitses on kokku 8 erialagruppi:

• 1. meditsiinigrupp
• 2. toitlustusgrupp,
• 3. side- ja staabigrupp,
• 4. avalike suhete grupp,
• 5. spordigrupp,
• 6. kultuurigrupp,
• 7. formeerimisgrupp,
• 8. noortejuhtide grupp

Eri ringkondades võivad olla esindatud erinevad erialagruppi.

Õigused

• koostöös Kaitseliiduga korraldada oma ülesannete täitmiseks vajalikku väljaõpet;
• arendada oma ülesannete täitmiseks majandustegevust;
• teha koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega.

Ajalugu

Naiskodukaitse (NKK) loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.

1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.

Detsembris 1924 loodi esimesed NKK jaoskonnad - tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii". NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.

KL eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KL üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.

27. juunil 1940 likvideeriti NKK koos KL ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret 27. juunil 1940.

17. veebruaril 1990 võeti KL taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KL naisorganisatsiooni loomine.

30. märtsil 1990 Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Kuid hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KL tegutses, püüdes saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.

20. septembrit 1991 on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.

1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.

Välislink

• Koduleht
• Naiskodukaitse Sakala ringkonna blogi
• Naiskodukaitse : 1925-1933 Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR