Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.6.4) (robot muutis: ru:Паррот, Иоганн Фридрих |
P rektor |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
<references/> |
|||
{{algus}} |
|||
| ⚫ | |||
{{eelnev-järgnev | eelnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Gustav von Ewers]] (1818–1830) | nimi=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> Friedrich Wilhelm von Parrot | aeg=[[1831]]–[[1834]] (1830–1831 prorektorina) | järgnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Johann Christian Moier]] (1834–1836)}} |
|||
{{lõpp}} |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Eesti arstid]] |
[[Kategooria:Eesti arstid]] |
||
[[Kategooria:Bioloogid]] |
[[Kategooria:Bioloogid]] |
||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2012, kell 02:11
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot) (25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog.
Tema isa oli taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor George Frederic Parrot.
Friedrich Parrot lõpetas 1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas alates 1821 Tartu Ülikoolis.[1]. Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja semiootika professor.
Aasta 1811 reisis ta Krimmi ja Kaukaasiasse. Seal kasutas ta baromeetrit, et mõõta Musta ja Kaspia mere veetaseme erinevus.
Pärast Tartusse naasmist määrati ta doktori assistendiks ja 1815 Venemaa sõjaväe kirurgiks.
1816–1817 külastas ta Alpe ja Püreneesid. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele Monte Rosale ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule Maladetale (3375 m) ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule Monte Perdidole (3355 m).[2]
Aastal 1829 juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis 26. septembril 1829 koos Hatšatur Abovjani ja veel kolme üliõpilasega Suur-Ararati tipus (5165 m kõrgusel). See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti Maa gravitatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist ehitust, lumepiiri kõrgust, kliimat ja taimestiku kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase mägironimise rajajaks.[2]
Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates 1826 ja rektor 1831–1834.
1837 sooritas ta ekspeditsiooni Lapimaale Torniosse, et uurida pendli võnkumist ja Maa magnetismi.
Ta leiutas gasomeetri ja barotermomeetri – viimast kasutatakse õhurõhu abil paiga kõrguse mõõtmiseks merepinna tasemest. Eestis tutvustas ta Katalooniast kaasa toodud päikesekella, mis oli väike silindrikujuline taskus kantav seade, umbes 8 cm pikk ja 1,5 cm läbimõõduga.
Parroti tütar Anna Margaretha Parrot abiellus Conrad Jacob Strauchiga. Nende järeltulijad elavad tänapäeval Austraalias.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maie Toomsalu (koostaja). "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". Tartu Ülikooli Kirjastus 2002, lk. 85–87
- ↑ 2,0 2,1 Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost
| Eelnev Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor Gustav von Ewers (1818–1830) |
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor Friedrich Wilhelm von Parrot 1831–1834 (1830–1831 prorektorina) |
Järgnev Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor Johann Christian Moier (1834–1836) |