Pinge (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: ca:Tensió mecànica
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.2) (robot lisas: cs, pt, sr, ta, vi muutis: en, he, uk
11. rida: 11. rida:


[[Kategooria:Tugevusõpetus]]
[[Kategooria:Tugevusõpetus]]




[[az:Gərginlik (mexanika)]]
[[az:Gərginlik (mexanika)]]
[[bg:Напрежение (механика)]]
[[bg:Напрежение (механика)]]
[[ca:Tensió mecànica]]
[[ca:Tensió mecànica]]
[[cs:Mechanické napětí]]
[[da:Spænding (mekanik)]]
[[da:Spænding (mekanik)]]
[[de:Spannung (Mechanik)]]
[[de:Spannung (Mechanik)]]
[[en:Stress (physics)]]
[[en:Stress (mechanics)]]
[[es:Tensión mecánica]]
[[es:Tensión mecánica]]
[[fa:تنش (فیزیک)]]
[[fa:تنش (فیزیک)]]
26. rida: 25. rida:
[[ko:변형력]]
[[ko:변형력]]
[[it:Tensione interna]]
[[it:Tensione interna]]
[[he:טנזור מאמצים]]
[[he:מאמץ (הנדסה)]]
[[lv:Mehāniskais spriegums]]
[[lv:Mehāniskais spriegums]]
[[hu:Mechanikai feszültség]]
[[hu:Mechanikai feszültség]]
33. rida: 32. rida:
[[no:Spenning (mekanikk)]]
[[no:Spenning (mekanikk)]]
[[pl:Naprężenie]]
[[pl:Naprężenie]]
[[pt:Tensão (mecânica)]]
[[ru:Механическое напряжение]]
[[ru:Механическое напряжение]]
[[simple:Stress (physics)]]
[[simple:Stress (physics)]]
[[sk:Silové napätie v hmote]]
[[sk:Silové napätie v hmote]]
[[sl:Mehanska napetost]]
[[sl:Mehanska napetost]]
[[sr:Напон (механика)]]
[[fi:Jännitys]]
[[fi:Jännitys]]
[[ta:தகைவு]]
[[th:ความเค้น]]
[[th:ความเค้น]]
[[vi:Ứng suất]]
[[uk:Тензор механічних напружень]]
[[uk:Напруження]]
[[zh:應力]]
[[zh:應力]]

Redaktsioon: 5. jaanuar 2012, kell 09:53

Pinge all mõistetakse tugevusõpetuses sisejõu intensiivsust mõttelisel pinnal.

Pinge dimensiooniks on jõu ja pinnaühiku jagatis; mõõtühikuna kasutatakse (Pa) või (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam sisejõudu kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.

Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa me rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk pingusest selles punktis.

Vaata ka