Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. jaanuar 2012, kell 09:53

Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.

Ajalugu

Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.

Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.

Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.

2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi^[1]. Leiti ka üks Rootsi aega paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.

Tulekahju peahoones

Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimis käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967^[2].