Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: pt:Floculação
Meloniel (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
16. rida: 16. rida:
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
[[Kategooria:Kolloidkeemia]]


[[be:Флок]]
[[be:Флок]]
22. rida: 23. rida:
[[en:Flocculation]]
[[en:Flocculation]]
[[es:Floculación]]
[[es:Floculación]]
[[fa:دفلوکولانت]]
[[fr:Floculation]]
[[fr:Floculation]]
[[it:Flocculazione]]
[[it:Flocculazione]]
[[ja:凝析]]
[[lt:Koaguliacija]]
[[lt:Koaguliacija]]
[[nl:Flocculatie]]
[[nl:Flocculatie]]
[[pl:Flokulacja]]
[[pl:Flokulacja]]
[[pt:Floculação]]
[[pt:Floculação]]
[[sv:Flockning]]
[[ru:Коагуляция (дисперсная система)]]
[[uk:Флокуляція]]
[[uk:Флокуляція]]
[[zh:淨水藥劑]]
[[zh:淨水藥劑]]

Redaktsioon: 5. jaanuar 2012, kell 00:51

Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine, helvestus) on sadestuvate osakeste koondumine flokulantide ehk helvestusainete toimel nõrgalt seotud struktuuri.

Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.

Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses.

Flokulatsiooni mõjutavad tegurid

  1. osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest
  2. osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
  3. kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.

Vaata ka