Mereimetajad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: fa:پستاندار دریایی
RedBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.2) (robot muutis: sv:Marina däggdjur
34. rida: 34. rida:
[[pt:Mamífero marinho]]
[[pt:Mamífero marinho]]
[[ru:Морские млекопитающие]]
[[ru:Морские млекопитающие]]
[[sv:Havsdäggdjur]]
[[sv:Marina däggdjur]]
[[tr:Deniz memelileri]]
[[tr:Deniz memelileri]]
[[uk:Морські ссавці]]
[[uk:Морські ссавці]]

Redaktsioon: 2. jaanuar 2012, kell 17:35

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud
Vee-eluline randalhüljes elab ka Läänemeres

Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki. Mereimetajaks loetakse neid imetajaid, kes elavad meres või kes suure osa oma toidust saavad merest. Mereimetajad on vaalalised, loivalised, meriveiselised ja mõned kiskjalised (merisaarmas ja kassiksaarmas). Mõnikord loetakse mereimetajaks ka jääkaru.

Vaalalised on suurim mereimetajate selts, sinna kuulub enam kui 84 liiki[viide?]. Loivaliste hulka kuulub 33 liiki[viide?].

Mereimetajad on vee-elulised sekundaarselt, see tähendab, et nende esivanemad elasid maismaal. Mereimetajail on vees elamiseks tekkinud mitmeid kohastumusi: suhteliselt suured kehamõõtmed, voolujooneline kehakuju, modifitseerunud jäsemed ja mitmed termoregulatsiooniga seotud iseärasused. Sellele vaatamata on erinevad liigid vee-eluks kohastunud isemoodi. Veekeskkonnaga on kõige paremini adapteerunud vaalalised ja meriveislased, kelle kogu elutsükkel möödub vees; teised imetajarühmad veedavad mingi aja ka maismaal.

Tänapäeval on paljude mereimetajate populatsioonid sattunud inimese poolt üleekspluateerimise tõttu ohtu. Juba ajalooliselt on kommertseesmärkidel kasutatud näiteks hülgenahku, vaalaliha jne. Nüüdisajal on enamik mereimetajaid range (loodus)kaitse all.