Armeenlased: erinevus redaktsioonide vahel
P lingiparandus |
|||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
==Arv== |
==Arv== |
||
Kokku on armeenlasi ( |
Kokku on armeenlasi maailmas (2011) ca 10 miljonit, neist on Armeenias 3 miljonit, [[Venemaa]]l 2,250,000, [[Iraan]]is 100,000, [[Prantsusmaa]]l 450,000, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 1,400,000, [[Gruusia]]s 248,000, [[Süüria]]s 150,000, [[Liibanon]]is 234,000, [[Aserbaidžaan]]is (peamiselt [[Mägi-Karabahh]]ias) 138,000, [[Argentiina]]s 130,000, [[Jordaania]]s 51,533, [[Türgi]]s 2,080,000, [[Kanada]]s 40,615, [[Eesti]]s umbes 2000.<ref>http://www.armeniadiaspora.com/population.html</ref> |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 29. detsember 2011, kell 16:43
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mall:Rahvanimed Armeenlased ( armeenia keeles 'haj' ) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Ajalooliselt on armeenlaste asuala paiknenud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal. Armeenlased kujunesid põlisasukate segunemisel sküüdi jt hõimudega omaette rahvaks hiljemalt 4. sajandil eKr. Armeenia on küll läbi ajaloo kohati olnud iseseisev riik, kuid siiski enamuse ajast pidanud elama võõrvallutajate võimu all. Kaua aega oli Armeenia rahvas lahutatud kahe riigi, Türgi ja Venemaa vahel. Tänaseks on armeenlased kaotanud suurema osa oma ajaloolisest asualast Türgile.
Aastal 301 võttis Armeenia esimese riigina vastu kristluse. Armeenlastest said kristlased (monofüsiidid), enamjaolt kuuluvad nad Armeenia Apostlikku Kirikusse.
Kuni Esimese maailmasõjani paiknesid armeenlased oma ajaloolisel asualal. 1870 ja 1894-1895 toimusid Türgis ulatuslikud armeenlaste tagakiusamised ja tapmised. Esimese maailmasõja ajal 1915-17 panid türklased armeenia rahva vastu toime genotsiidi, mille käigus tapeti 1,5 miljonit armeenlast. Tapeti teisigi kristlasi (sh assüürlasi ja kreeklasi). Ligi 1 miljonit inimest saadeti asumisele Mesopotaamia kõrbetesse või põgenes välismaale.
Arv
Kokku on armeenlasi maailmas (2011) ca 10 miljonit, neist on Armeenias 3 miljonit, Venemaal 2,250,000, Iraanis 100,000, Prantsusmaal 450,000, Ameerika Ühendriikides 1,400,000, Gruusias 248,000, Süürias 150,000, Liibanonis 234,000, Aserbaidžaanis (peamiselt Mägi-Karabahhias) 138,000, Argentiinas 130,000, Jordaanias 51,533, Türgis 2,080,000, Kanadas 40,615, Eestis umbes 2000.[1]