Multimeeter

Digitaalne multimeeter

Analoogmultimeeter

Multimeeter (tester, inglise: test — test, kombineeritud elektri-mõõtevahend) on multifunktsionaalne mõõteriist. Tavaline standardne multimeeter on ette nähtud elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks. Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid, nagu elektritakistus, mahtuvus, induktiivsus jne. Kõige odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 eurot, kallimad võivad aga maksta rohkem kui 3500 eurot. On olemas analoog- ja digitaalsed multimeetrid.

Mõõdetavad suurused

Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta mitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on:

• Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A)
• Vahelduv- ja alalispinge (V)
• Takistus (Ω)

Lisaks võimaldavad mõned multimeetrid mõõta:

• Mahtuvust (F)
• Juhtivust (S)
• Signaali kadu (dB)
• Sagedust (Hz)
• Induktiivsust (H)

Digitaalsed multimeetrid võivad ka

• olla varustatud lühiseindikaatoriga, mis annab endast märku helisignaali abil.
• Dioodi testida.
• Transistoreid testida ja nende h₂₁ (vooluvõimendustegurit) mõõta.
• Akude laetust kontrollida (lihtsaim 1,5V ja 9V patareid).
• Lihtsaid testsignaale genereerida.

On võimalik erinevaid andureid lisada, et mõõta mitteelektrilisi parameetrid:

• Temperatuur (C/F)
• Valguse tase
• Happelisus/aluselisus (pH)
• Tuule kiirus
• Suhteline õhuniiskus

Analoogmultimeetrid

Analoogmultimeetri ekraan

Analoogmultimeeter koosneb pöördpool mõõtemehhanismist, lisatakistite komplektist pinge mõõtmiseks ja šuntide komplektist voolu mõõtmiseks.

Digitaalsed multimeetrid

Multimeetri mõõtetulemus esitatakse harilikult numbrilisel kujul, kümnendindikaatorite näiduna. Kaasaskantavad multimeetrid näitavad harilikult 4...6 kümnendkohta. Statsionaarsete mõõteriistade kümnendkohtade arv võib ulatuda ka 7...8-ni. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka tulemuse absoluutselt ja suhtelist täpsust. Nimelt, absoluutne täpsus on määratud multimeetris leiduvate etalonpingeallikate täpsusega, mis on kuni 0,01% ehk ca 4 kümnendkohta. Lisanduvad 2...4 kümnendkohta on kasutatavad vaid suhteliste muutuste hindamisel.

Struktuur ja kasutamisjuhised

Erinevalt harilikest osutmõõteriistadest on multimeetri kasutamisel tähtis alati jälgida nn. maaklemmi asukohta. Nimelt ei ole multimeetri sisendklemmid võrdväärsed nagu osutmõõteriistadel. Üks multimeetri klemmidest on harilikult ühendatud multimeetri korpusega ja selle klemmi jaoks on sisendtakistus maa suhtes tunduvalt väiksem kui teise klemmi jaoks. Seetõttu on soovitatav maaklemm alati ühendada mõõteskeemi punktiga, mille pinge maa suhtes ei muutu. Teine multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge mõõtmiseks) sisendtakistusega klemmina ja seetõttu mõõtmistulemusi kuigi palju ei mõjuta. Juhul kui tegemist on võrgutoitega multimeetriga, tuleb maaklemmi asukohta tingimata jälgida, kuna vastasel juhul võib kannatada mõõtmiste ohutustehniline pool (seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale.

Vaata ka

• Oommeeter
• Voltmeeter

Viited

• "Digital Multimeter Measurement Fundamentals" National Instruments
• "The Incomplete Idiot's Guide to VTVMs" tone-lizard.com
• "Multimeters" kpsec.freeuk.com
• "Digitaalne multimeeter" eava.ee

Kirjandus

• Ants Laansoo, 2007. „Elektrimõõtmised“. 40 lk. ISBN 978-9985-808-32-0
• В.А.Панфилов, 2006. „Электрические измерения“ 284 стр. ISBN 5-7695-3536-9