Kandahār

See artikkel räägib Afganistani linnast; filmi kohta vaata artiklit Kandahar (film)

---

Kandahār (eestikeelses ajakirjanduses Kandahar või Kandagar) on linn Afganistani lõunaosas, Kandahāri provintsi halduskeskus.

Kõrgus merepinnast on ligikaudu 1005 m.

Nimi

Arvatakse, et linn on nime saanud kunagise Gandhāra riigi järgi, mille territoorium jääb linnast kirdesse. Teise versiooni järgi on linn nime saanud oma asutaja Aleksander Suure järgi.

Rahvastik

Elanike arv

Linna elanike arv oli 2003. aasta ametlikul hinnangul umbes 323 900. Ta on Kabuli järel elanike arvult teine linn Afganistanis.

Dünaamika

• 1979: 178 400
• 1989: 200 000
• 2002: 316 000 (ametlik hinnang)
• 2003: 323 900

Kandahār on Pakistanis asuva Peshawari kõrval üks tähtsamaid puštude linnu.

Majandus

Kandahār on tähtis kaubanduskeskus, eriti oluline on põllumajandustoodetega kauplemine. Tuntud on Kandahāri granaatõunad ja viinamarjad.

Linn on ka maanteesõlm, kust algab Pakistani linna Quettasse viiv tee. Kandahāris on rahvusvaheline lennujaam.

Ajalugu

1738. aastal purustatud tsitadelli varemed

Praeguse Kandahāri linna rajas 4. sajandil eKr varasema Mundigaki linna (rajatud umbes 3000 eKr) Aleksander Suur.

Linna strateegilise tähtsuse tõttu on seda sageli vallutatud. Ta kuulus ahhemeniidide riigi koosseisu ja oli India valitseja Ašoka ning Kušaani riigi valitseja Kaniška mõju all.

Kandahāris domineerisid algul mitmed iraani hõimud, kuid suurema osa ajast on seal kõige mõjukamad olnud puštud.

Linna vallutasid 7. sajandil araablased, 10. sajandil turkide Ghasnaviidide riik, 12. sajandil Tšingis-khaan ja 1383 Timur.

Abbasiidide kalifaadi ja hiljem turkide võimu all pöörati kohalikud puštud islamiusku. Linn sattus Khorāsāni piirkonna mõju alla, kuid puštu keel ja kultuur säilis.

Mogulite riigi rajaja Bābur liidendas Kandahāri 16. sajandil. Tema poeg Humāyūn kaotas Kandahāri Pärsia šahhile. Humāyūni poeg Akbar taastas kontrolli Kandahāri ja Kabuli üle, kuid järgmised Mogulite valitsejad kaotasid ala jälle käest.

Aastal 1708 vallutas linna Mir Waiz ning sellest sai varajase puštude riigi osa. Mir Waiz suri 1715, ja aastatel 1738–1747 oli Kandahār ajutiselt Nādir Shāhi võimu all.

Afganistani riigi rajaja Aḩmad-šahh Durrani sai linna oma võimu alla 1747 ning tegi selle 1748 oma uue, afgaani (puštu) riigi pealinnaks. Ta rajas praeguse vanalinna, milles domineerib tema mausoleum. Ent 1780. aastatel viidi pealinn üle Kabuli.

Kandahār oli mõnikord džihaadi ja mudžaahidite tegevuse keskus, kuid kohalikud puštu hõimud kaldusid elama oma islamieelse aukoodeksi Pashtunwali järgi. 2. septembril 1826 (2. muharramil 1242 islami kalendri järgi) jõudsid Kandahāri Syed Aḩmad Shahīdi väed, mis olid teel Peshawari. Nende eesmärk oli pidada sõda Ranjit Singhi sikhistliku kuningriigi vastu ning aidata Peshawari puštusid, ning mõne päevaga andis 400 kandahārlast end džihaadiks üles. Nendest valiti välja 270. Nende juhiks nimetati Syed Dīn Muḩammad Qandahārī.

Esimese Inglise-Afganistani sõja (1839–1842) ja 1879–1881 okupeerisid linna Briti väed. Kandahārist sai siiski tänapäeva Afganistani riigi osa.

Nõukogude okupatsiooni ajal (1979–1989) oli Kandahār kindlalt Nõukogude vägede kontrolli all. Pärast nende lahkumist käis linn mitu korda käest kätte.

1994. aasta lõpuks kasvas linnast välja Ţālibān ning hakkas vallutama riigi lõuna-, ida- ja keskosa. Pärast Ţālibāni kukutamist 2001–02 jõudsid naaberprovintsidest Kandahāri väiksemad banded. Linna võttis oma kontrolli all puštu sõjapealik Gūl Aghā Shīrzay, kes oli provintsi ja linna kontrollinud enne Ţālibāni tekkimist ning kellele omistati samasugune korruptsioon, mis Ţālibāni teket algul ajendas. Linn on endiselt Shīrzay kontrolli all. Mõned kohalikud elanikud pooldavad endiselt Ţālibāni. Afganistani keskvõim kontrollib linna põhiliselt sümboolselt.