Adolf von Seckendorff: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Adolf von Seckendorff''' ([[1857]]–[[1941]]), ([[saksa keel]]es ''Freiherr Franz Adolf von Seckendorff '') [[vabahärra]], [[Saksamaa]] jalaväekindral. |
'''Adolf von Seckendorff''' ([[17. märts]] [[1857]] [[Gera]] – [[8. mai]] [[1941]]), ([[saksa keel]]es ''Freiherr Franz Adolf von Seckendorff '') [[vabahärra]], [[Saksamaa]] jalaväekindral. |
||
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}} |
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}} |
||
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eestimaa okupatsioon]]i ajal [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] poolt järel Saksa Põhjakorpuse juhataja, samas ka algul [[Saaremaa]], seejärel [[Eestimaa]] sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. |
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eestimaa okupatsioon]]i ajal [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] poolt järel Saksa Põhjakorpuse juhataja, samas ka algul [[Saaremaa]], seejärel [[Eestimaa]] sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad. (Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918.) |
Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad. (Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918.) |
||
{{JÄRJESTA:Seckendorff, Adolf von}} |
|||
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased |
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1857 |
[[Kategooria:Sündinud 1857]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1941 |
[[Kategooria:Surnud 1941]] |
||
[[de:Adolf von Seckendorff]] |
[[de:Adolf von Seckendorff]] |
||
Redaktsioon: 23. detsember 2011, kell 23:24
Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941), (saksa keeles Freiherr Franz Adolf von Seckendorff ) vabahärra, Saksamaa jalaväekindral.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Esimese maailmasõja ajal oli ta Eestimaa okupatsiooni ajal Saksa Keisririigi poolt järel Saksa Põhjakorpuse juhataja, samas ka algul Saaremaa, seejärel Eestimaa sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis.
Esimene maailmasõdaEsimeses maailmasõjas
Eesti sõjakomandandina 1918. aastal
22. veebruaril okupeerisid Saksa väed Valga, 24. veebruaril Tartu, Jõgeva ja 25. veebruaril Pärnu, Viljandi ja Tallinna.
Peale Eesti okupeerimist 25. veebruaril 1918 keeldus von Seckendorff tunnustamast Eesti iseseisvust ja riiklikke institutsioone. Kuid 28. veebruaril 1918 andis von Seckendorff korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. Kuid loodava rahvusvägede organisatsiooni, mille ülemaks pidi saama kindralmajor Andres Larka, iga ei olnud kuigi pikk. 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks.
Tsitaat
Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad. (Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918.)