Vainurästas: erinevus redaktsioonide vahel

Vainurästas
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Rästaslased Turdidae;
Perekond	Rästas Turdus;
Liik	Vainurästas;
Binaarne nimetus
	Turdus iliacus; L., 1766
Sünonüümid
	Turdus musicus L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. detsember 2011, kell 05:18

Vainurästas (Turdus iliacus) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.

Rahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi viinrästas, täristilind, rägistaja.^[2]

Levila

Vainurästas on levinud Euraasia põhjaosas alates Islandist ja Šotimaast kuni Kolõmani Kirde-Siberis. ^[3] Ta on tundras tavaline lind.

Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind. Üksikud isendid võivad Eestis talvitada. Vainurästa pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 0–25 isendile ^[4].

Välimus

Vainurästa üldpikkus on 19–23 cm. Ta on Eesti väikseim rästas. Sugupooled on sarnased. Muidu on vaimurästas üsna laulurästa moodi, kuid sellest eristavad teda valge või ruuge kulmutriip, rusked tiivaalused ja roostepunased kehaküljed ^[3]. Vanalinnu ülapool on ühtlaselt tumepruun, alapool on põhiliselt valge, laiade tumepruunide triipudega rinnal ja kõhu külgedel. Tiivad ja saba on tumepruunid. Nokk on tumepruun, alanoka tüvik on kollane, jalad pruunid. Lennul eristavad teda laulurästast roostepunased tiivaalused ja kõrge venitatud häälitsus tzii.

Vainurästa laul koosneb kahest osast – kõlavast vilereast ja kriginast. Laul varieerub piirkonniti. Hommikul alustab ta laulmist ühe esimese laululinnuna lepalinnu järel. Tundras annab see valju, ehkki lühida lauluga lind endast juba kaugelt teada ^[3].

Elupaik

Eestis asustab ta igasuguseid lehtmetsi, puisniite, salukuusikuid, parke ja kalmistuid.

Pesitsemine

Vainurästas ehitab pesa igasuguste puude-põõsaste otsa. Pesakoha valimisel on ta kohanemisvõimeline: pesi on leitud ka puuriidas, taral ja redelil. Eestis on vainurästa pesi leitud ka heinaküünides ^[3]. Mõnikord on pesa lihtsalt maapinnal ^[3].

Pesa väliskiht koosneb kõrtest, kuivadest puulehtedest ja vähestest raagudest, keskkihis on kõvendatud muld ja sisekihis on peenematest kõrtest vooderdus.

Kurnas on keskmiselt 4–5 muna, mida hauvad mõlemad vanemad. Poegi toidetakse peamiselt putukate, vihmausside, nälkjate ja marjadega.^[5]

Toitumine

Vainurästas on segatoiduline. Putukate ja vihmausside kõrval toitub ta marjadest, süües talvel eriti pihlaka ja viirpuu marju.

Viited

↑ BirdLife International (2009). Turdus iliacus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
↑ M. Mäger. "Linnud rahva keeles ja meeles". Eesti Raamat, Tallinn 1969.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 "Loomade elu", 6. kd., lk. 367–368
↑ ^4,0 ^4,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 1/2009. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
↑ L. Rootsmäe, H. Veroman. "Eesti laululinnud". Valgus, Tallinn 1974

[1] BirdLife International (2009). Turdus iliacus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.

[2] M. Mäger. "Linnud rahva keeles ja meeles". Eesti Raamat, Tallinn 1969.

[Loomade_elu-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 "Loomade elu", 6. kd., lk. 367–368

[hirundo-4] 4,0 ^4,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 1/2009. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)

[5] L. Rootsmäe, H. Veroman. "Eesti laululinnud". Valgus, Tallinn 1974

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 91. rida: / 91. rida: @@
 [[pt:Tordo-ruivo]]
 [[ru:Белобровик]]
+[[rue:Дрозд виноградник]]
 [[sah:Өрүөстээх чаччыгыныар]]
 [[fi:Punakylkirastas]]