Kanalised: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: hy:Հավազգիներ |
Resümee puudub |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' |
| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' |
||
}} |
}} |
||
'''Kanalised''' (''Galliformes'') on [[Selts (bioloogia)| selts]] üle maailma levinud jässaka kehaehitusega [[Linnud|linde |
'''Kanalised''' (''Galliformes'') on [[Selts (bioloogia)| selts]] üle maailma levinud jässaka kehaehitusega [[Linnud|linde]]. |
||
Kanaliste 250-st liigist 111 kuuluvad IUCNi panasesse nimekirja. |
|||
⚫ | |||
Seltsi kuulub seitse sugukonda: |
|||
*''Cracidae'' – [[hokolased]] |
|||
*''Megapodiidae'' – [[rihukanalased]] |
|||
*''Meleagridae'' – [[kalkunlased]] |
|||
*''Numididae'' – [[pärlkanalased]] |
|||
*''Odontophoridae'' – [[selvavutlased]] |
|||
⚫ | |||
*''Tetraonidae'' – [[metsislased]] |
|||
Enamik seltis kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väiksem neist on [[ida-sinivutt]], suurim [[metskalkun]]. Kanaliste 290-st liigist 111 kuuluvad [[IUCN]]i punasesse nimekirja. |
|||
== Kirjeldus == |
== Kirjeldus == |
||
Kanalised on tüsedad, väikse peaga ja enamasti suurte laiade tiibadega. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata, elab siiski enamus neist maapinnal. Kanalistel on tugevad jalad ja nad suudavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on paljude kiskjade lemmiksaak, on nende värvus küllaltki tuhm. Erandiks on isafaasanid, kelle sulestik on suhteliselt kirev. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud [[tuttkanal]]. [[Nokk]] on lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. [[Pugu]] on suur, [[lihasmagu]] tugevasti arenenud. Kanaliste puhul kehtib [[suguline dimorfism]] (sugupoolte erinemine). |
|||
Kanalised on tüsedad, väikse peaga ja enamasti suurte laiade tiibadega. |
|||
Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata elab siiski enamus neist maapinnal. |
|||
Kanalistel on suuremalt jaolt tugevad jalad ja nad suudavad kiiresti joosta. |
|||
Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. |
|||
Kuna nad on enamike kiskjade lemmik toiduks on nende värvus küllaltki tuhm. |
|||
See eest on enamikel isastel faasanitel kirev sulestik emaste ees uhkeldamiseks. |
|||
Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud [[tuttkanal]].Nokk lühike, tugev ja veidi konksja |
|||
tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. Pugu on suur, lihasmagu tugevasti arenenud. |
|||
Kanaliste puhul kehtib suguline dimorfism (sugupoolte erinemine). |
|||
[[Pilt:faasan2.jpg|right|250px|thumb|Emane faasan]] |
[[Pilt:faasan2.jpg|right|250px|thumb|Emane faasan]] |
||
== Eluviis ja elupaigad == |
== Eluviis ja elupaigad == |
||
Kanalised elavad väga mitmesugustes [[biotoop]]ides - metsades, põldudel, rohtlates. |
Kanalised elavad väga mitmesugustes [[biotoop]]ides - metsades, põldudel, rohtlates. Nad elutsevad maapinnal ja neist enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad linnud. Enamik kanalisi on [[polügaamia|polügaamsed]], ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on [[monogaamia|monogaamsed]] ja moodustavad kindlamaid |
||
⚫ | |||
Nad (nagu enne mainitud) elutsevad maapinnal ja neist enamik on paigalinnud.Kanalised |
|||
⚫ | |||
on pesahülgajad linnud. Enamik kanalisi on polügaamsed, ei moodusta |
|||
püsivamaid paare ja |
|||
isased ei kanna järglaste eest hoolt.Vaid mõned liigid on monogaamsed ja moodustavad kindlamaid |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus märksa kahaneb. |
|||
== Toitumine == |
== Toitumine == |
||
Kanalised toituvad taimedest ja nende osadest ning putukatest, keda nad lehtede |
Kanalised toituvad taimedest ja nende osadest ning putukatest, keda nad lehtede ja risu alt leiavad. Paljud kanalised, eriti [[nurmkana]], hävitavad kahjurputukaid, tuues sellega olulist kasu. |
||
ja risu alt leiavad. Paljud kanalised, eriti nurmkana, hävitavad kahjurputukaid, |
|||
tuues sellega olulist kasu. |
|||
==Väljasurnud sugukonnad == |
|||
⚫ | |||
[[Pilt:Female_pair.jpg|right|250px|thumb|Kanad]] |
[[Pilt:Female_pair.jpg|right|250px|thumb|Kanad]] |
||
*Sugukond †[[Paraortygidae]] |
*Sugukond †[[Paraortygidae]] |
||
*Sugukond †[[Quercymegapodiidae]] |
*Sugukond †[[Quercymegapodiidae]] |
||
*Sugukond †[[Sylviornithidae]] |
*Sugukond †[[Sylviornithidae]] |
||
*Sugukond [[Megapodidae]] |
|||
*Sugukond [[Cracidae]] |
|||
**Ülemsugukond [[Phasianoidea]] |
|||
*Sugukond †[[Gallinuloididae]] |
*Sugukond †[[Gallinuloididae]] |
||
*Sugukond [[Odontophoridae]] |
|||
*Sugukond [[Numididae]] |
|||
⚫ | |||
***Alamsugukond [[Arborophilinae]] |
|||
***Alamsugukond [[Coturnicinae]] |
|||
***Alamsugukond [[Pavoninae]] |
|||
***Alamsugukond [[Gallininae]] |
|||
***Alamsugukond [[Meleagridinae]] |
|||
***Alamsugukond [[Perdicinae]] |
|||
***Alamsugukond [[Tetraoninae]] |
|||
***Alamsugukond [[Phasianinae]] |
|||
[[Kategooria:Kanalised| ]] |
[[Kategooria:Kanalised| ]] |
Redaktsioon: 23. detsember 2011, kell 00:49
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kanalised | |
---|---|
Mikaadofaasan Tallinna loomaaias | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Kanalised Galliformes |
Kanalised (Galliformes) on selts üle maailma levinud jässaka kehaehitusega linde.
Süstemaatika
Seltsi kuulub seitse sugukonda:
- Cracidae – hokolased
- Megapodiidae – rihukanalased
- Meleagridae – kalkunlased
- Numididae – pärlkanalased
- Odontophoridae – selvavutlased
- Phasianidae – faasanlased (kanalased)
- Tetraonidae – metsislased
Enamik seltis kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väiksem neist on ida-sinivutt, suurim metskalkun. Kanaliste 290-st liigist 111 kuuluvad IUCNi punasesse nimekirja.
Kirjeldus
Kanalised on tüsedad, väikse peaga ja enamasti suurte laiade tiibadega. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata, elab siiski enamus neist maapinnal. Kanalistel on tugevad jalad ja nad suudavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on paljude kiskjade lemmiksaak, on nende värvus küllaltki tuhm. Erandiks on isafaasanid, kelle sulestik on suhteliselt kirev. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud tuttkanal. Nokk on lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. Pugu on suur, lihasmagu tugevasti arenenud. Kanaliste puhul kehtib suguline dimorfism (sugupoolte erinemine).
Eluviis ja elupaigad
Kanalised elavad väga mitmesugustes biotoopides - metsades, põldudel, rohtlates. Nad elutsevad maapinnal ja neist enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad linnud. Enamik kanalisi on polügaamsed, ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on monogaamsed ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsete liikide puhul on paaritumis-perioodil näha vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on saada endale ilus emane ja isalinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja kaklevad ägedasti. Emaslind jälgib neid toiminguid ja mängude lõpedes valib tugevama. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus kahaneb märgatavalt.
Toitumine
Kanalised toituvad taimedest ja nende osadest ning putukatest, keda nad lehtede ja risu alt leiavad. Paljud kanalised, eriti nurmkana, hävitavad kahjurputukaid, tuues sellega olulist kasu.
Väljasurnud sugukonnad
- Sugukond †Paraortygidae
- Sugukond †Quercymegapodiidae
- Sugukond †Sylviornithidae
- Sugukond †Gallinuloididae