Grafiti: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: lt:Graffiti |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: sw:Graffiti |
||
66. rida: | 66. rida: | ||
[[ka:გრაფიტი]] |
[[ka:გრაფიტი]] |
||
[[kk:Граффити]] |
[[kk:Граффити]] |
||
[[sw:Graffiti]] |
|||
[[la:Graphitum]] |
[[la:Graphitum]] |
||
[[lv:Grafiti]] |
[[lv:Grafiti]] |
Redaktsioon: 22. detsember 2011, kell 21:35
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.
Grafititeos on grafiito ehk grafiti.
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.
Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (šablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm.
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "Haiguste ravi. Kontrollitud...".
Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.
Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit, mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.
-
Grafiti Paldiskis.
-
Grafiti eemaldamine Stockholmis.
-
Grafiti Tartu raudteejaamas.
Vaata ka
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Grafiti |