Ararat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: kk:Арарат жанартауы
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot muutis: hr:Ararat
49. rida: 49. rida:
[[ko:아라라트 산]]
[[ko:아라라트 산]]
[[hy:Արարատ]]
[[hy:Արարատ]]
[[hr:Ararat (planina)]]
[[hr:Ararat]]
[[os:Арарат]]
[[os:Арарат]]
[[it:Ararat]]
[[it:Ararat]]

Redaktsioon: 19. detsember 2011, kell 18:08

Ararat (armeenia Արարատ, türgi Ağrı Dağı, kurdi Agirî, pärsia آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil. Asub Türgi kirdeosas 16 km kaugusel Iraani piirist ja 32 km kaugusel Armeenia piirist. Geograafilised koordinaadid 39°42′N, 44°17′E.

Araratil on kaks tippu (ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust) - Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat.

Suur-Ararat (türgi Büyük Ağrı dağı, armeenia Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137 m kõrge (teistel andmetel 5165 m). 4250 m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. Väike-Ararat (türgi Küçük Ağrı dağı, armeenia Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896 m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.

Ararat on uinunud vulkaan. Teadaolevalt ei ole ta pursanud, kuid 1840. aastal toimus piirkonnas tugev maavärin.

Piiblis jäi Noa laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.

Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see armeenlaste rahvuslik sümbol, ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii Armeenia praegusel vapil kui ka Armeenia NSV vapil.

Suur-Araratile tõusid esimestena 1829. aastal Tartu ülikooli rektor Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot ja neli tema üliõpilast, nende hulgas Hatšatur Abovjan.

Suur-Ararat (keskel) ja Väike-Ararat (vasakul) (Landsat, NASA)

Välislingid

Mall:Link FA