Paksulehelised: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: lmo:Crassulaceae
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
{{Taksonitabel
| nimi = Paksulehelised
| nimi = Paksulehelised
| värvus = taimed
| pilt = Scharfer Mauerpfeffer Sedum acre 3.jpg
| seisund =
| pildi_laius = 200px
| seisundi_süsteem =
| pildi_seletus = [[Harilik kukehari]] (''Sedum acre'')
| seisundi_ref =
| värv = lightgreen
| pilt = Scharfer Mauerpfeffer Sedum acre 3.jpg
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| pildi_seletus = [[Harilik kukehari]] (''Sedum acre'')
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| selts = [[Kivirikulaadsed]] ''Saxifragales''
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| sugukond = '''Paksulehelised''' ''Crassulaceae''
| selts = [[Kivirikulaadsed]] ''Saxifragales''
| sugukonna_autor = [[A. P. de Candolle|DC.]]
| sugukond = '''Paksulehelised''' ''Crassulaceae''
| perekond =
| liik =
| binaarne =
| binaarse_autor = [[A. P. de Candolle|DC.]]
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid =
}}
}}
'''Paksulehelised''' (''Crassulaceae'') on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassi]] [[kivirikulaadsed|kivirikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[õistaim]]ede [[sugukond (bioloogia)|sugukond]].
'''Paksulehelised''' (''Crassulaceae'') on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassi]] [[kivirikulaadsed|kivirikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[õistaim]]ede [[sugukond (bioloogia)|sugukond]].


==Süstemaatika==
Paksulehelised on [[üheaastane taim|ühe]]-, [[kaheaastane taim|kahe]]- või [[püsik|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, mõned ka [[põõsas|põõsad]]. Sugukonda kuulub 39 [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 1400 [[liik (bioloogia)|liigiga]].
Sugukonda kuulub 39 [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 1400 [[liik (bioloogia)|liigiga]].

Paksulehelisi kasvab eriti arvukalt [[Edela-Aafrika]]s, mõnevõrra vähem [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] mägedes.<ref>A. Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". K. Eichwald, A. Kalda (koost.), E. Kukk jt. [[Tallinn]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1970]]. Lk 484</ref>.


Eestis kuulub sellesse sugukonda 6-7 [[looduslikult kasvav]]at liiki [[kukehari|kukeharja]] (''Sedum''), [[liivsibul]]a (''Jovibarba'') ja [[Vesikas|vesika]] (''Crassula'') perekondadest.
Eestis kuulub sellesse sugukonda 6-7 [[looduslikult kasvav]]at liiki [[kukehari|kukeharja]] (''Sedum''), [[liivsibul]]a (''Jovibarba'') ja [[Vesikas|vesika]] (''Crassula'') perekondadest.


==Levila==
Paksulehelised on [[sukulent|sukulendid]]: nad talletavad oma [[leht]]edesse [[vesi|vett]]. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.
Paksulehelisi kasvab eriti arvukalt [[Edela-Aafrika]]s, mõnevõrra vähem [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] mägedes.<ref>A. Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". K. Eichwald, A. Kalda (koost.), E. Kukk jt. [[Tallinn]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1970]]. Lk 484</ref>.

==Kirjeldus==
Paksulehelised on [[üheaastane taim|ühe]]-, [[kaheaastane taim|kahe]]- või [[püsik|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, mõned ka [[põõsas|põõsad]]. Paksulehelised on [[sukulent|sukulendid]]: nad talletavad oma [[leht]]edesse [[vesi|vett]]. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.


Paksulehelised on peaaegu kõik kahekojalised, välja arvatud kukeharjad, mis on ühekojalised. [[Abileht]]i ei ole. [[Õis|Õies]] on [[tolmukas|tolmukaid]] sama palju kui [[kroonleht]]i või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. [[Seemnealge|Seemnealgmed]] on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. [[Vili]] on [[kukkurvili]].
Paksulehelised on peaaegu kõik [[kahekojaline taim|kahekojalised]], välja arvatud kukeharjad, mis on [[ühekojaline taim|ühekojalised]]. [[Abileht]]i ei ole. [[Õis|Õies]] on [[tolmukas|tolmukaid]] sama palju kui [[kroonleht]]i või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. [[Seemnealge|Seemnealgmed]] on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. [[Vili]] on [[kukkurvili]].


==Kasutamine==
Ükski paksuleheline ei ole majanduslikult tähtis, nad ei anna eriti puitu ega vilja. Sellegipoolest on mõned neist iluaianduses tähtsad, sest nad on vahel imeliku või huvitava välimusega. Tavaliselt on paksulehelised üsna vastupidavad ja nõuavad üksnes minimaalset hooldust. Ilutaimede hulka kuuluvad [[portulak-turdleht]] ja [[blossfeldi kalanhoe]].
Paksulehelised ei ole majanduslikult tähtsad taimed. Oma huvitava välimuse poolest kasvatatakse neist mitmeid ilutaimedena [[kiviktaimla]]tes ning erilise vastupidavuse ning kuivataluvuse tõttu [[toataim]]ena. Toataimed on näiteks [[portulak-turdleht]] ja [[Blossfeldi kalanhoe]].


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 10. detsember 2011, kell 23:05

Paksulehelised
Harilik kukehari (Sedum acre)
Harilik kukehari (Sedum acre)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kivirikulaadsed Saxifragales
Sugukond Paksulehelised Crassulaceae

Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.

Süstemaatika

Sugukonda kuulub 39 perekonda umbes 1400 liigiga.

Eestis kuulub sellesse sugukonda 6-7 looduslikult kasvavat liiki kukeharja (Sedum), liivsibula (Jovibarba) ja vesika (Crassula) perekondadest.

Levila

Paksulehelisi kasvab eriti arvukalt Edela-Aafrikas, mõnevõrra vähem Euroopa ja Kesk-Aasia mägedes.[1].

Kirjeldus

Paksulehelised on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Paksulehelised on sukulendid: nad talletavad oma lehtedesse vett. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.

Paksulehelised on peaaegu kõik kahekojalised, välja arvatud kukeharjad, mis on ühekojalised. Abilehti ei ole. Õies on tolmukaid sama palju kui kroonlehti või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. Seemnealgmed on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. Vili on kukkurvili.

Kasutamine

Paksulehelised ei ole majanduslikult tähtsad taimed. Oma huvitava välimuse poolest kasvatatakse neist mitmeid ilutaimedena kiviktaimlates ning erilise vastupidavuse ning kuivataluvuse tõttu toataimena. Toataimed on näiteks portulak-turdleht ja Blossfeldi kalanhoe.

Viited

  1. A. Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". K. Eichwald, A. Kalda (koost.), E. Kukk jt. Tallinn, Valgus 1970. Lk 484