Cognaci liiga sõda

Karl V, sõja võitja

Cognaci liiga sõjas (1526-1530), ehk viiendas XVI sajandi Itaalia sõjas, mida tuntakse ka Karl V teise sõjana François I vastu, olid vastaspooltel Karl V Habsburgide dominioonid – peaasjalikult Hispaania ja Saksa-Rooma riik – ning Cognaci liiga (1526–1529), ühendus, kuhu kulusid Prantsusmaa, paavst Clemens VII, Venezia vabariik, Inglismaa, Milano hertsogiriik ja Firenze vabariik.

Eelvaatus

Rabatuna prantslaste lüüasaamisest 1521. a Itaalia sõjas hakkas Clemens koos Venezia vabariigiga korraldama liitu Karl V väljalöömiseks Itaaliast. François I vabastati pärast Madridi lepingu allkirjastamist ja naasis Prantsusmaale, kus ta andis õige pea teada oma kavatsusest osutada kaasabi paavst Clemensile. 1526. aasta Cognaci liiga asutamislepingule kirjutasid seega alla keiserliku ülemvõimu alt vabaneda soovivad François, Clemens, Venezia, Firenze ja Milano Sforza. Henry VIII, kelle soov, et leping allkirjastaks Inglismaal, ei täinud täide, keeldus liigaga ühinemast.

Sõja algus

Liiga hõivas kiiresti Lodi, kuid keiserlikud väed sisenesid Lombardiasse ja sundisid Sforzat peagi Milanost loobuma. Samal ajal korraldas Colonna rünnaku Rooma vastu, alistas Paavsti jõud ja sai lühikeseks ajaks linna oma võimu alla. Pärast töötasu kättesaamist lahkusid sõdurid siiski linnast.

Rooma

Seejärel kogus Karl V landsknecht’id Georg von Frundsbergi juhtimise alla ja Hispaania armee Bourboni Karli juhtimise alla, ühendas need jõud Piacenza all ja liikus edasi Rooma peale. Paavsti vägede eesotsas olnud Francesco Guicciardini ei suutnud vaenlastele vastu seista; pärast Bourbon’i hertsogi surma rüüstas hertsogi alatasustatud armee linna ja sundis paavsti põgenema.

Napoli

Rooma purustamine ja sellele järgnenud Clemensi kõrvaldamine osalusest sõjas kutsus esile Prantsuse poole meeleheitliku sammu. 1527. a 30. aprillil allkirjastasid Henry VIII ja François I Westminsteri lepingu, millega pooled kohustusid ühendama jõud Karli vastu. François, kel lõpuks õnnestus kaasata Liigasse Henry VIII, saatis Odet de Foix ja Oliveto krahvi Pedro Navarro juhitud armee läbi Genova, kus prantslastega kiiresti liitunud Andrea Doria oli võtnud oma valdusse suurema osa Genova laevastikust, ja liikus edasi Napoli peale, kus võttis linna pikaleveninud piiramisrõngasse.

Genova

Doria ent läks peagi prantslaste poolelt üle Karli poolele. Piiramine luhtus, kui prantslaste laagris puhkes katk, mis tappis suurema osa armeest ning Foix ja Navarro.

Barcelona, Cambrai ja Bologna

Armeede lüüasaamise järel hakkas François otsima võimalusi Karliga rahu sõlmimiseks. Läbirääkimised algasid Cambrai linna piiril 1529. a juulis. 5. augustil allkirjastatud lepinguga eemaldati Prantsusmaa sõjast, mis jättis Venezia, Firenze ja Paavstiriigi üksinda Karli vastu.

Firenze

Firenze Vabariik jätkas vastupanu Oranje printsi poolt juhitud keiserlikele jõududele üksinda. Firenze armee Francesco Ferruccio juhtimisel astus keiserlikele vägedele vastu Gavinana lahingus (1530) ja ehkki Oranje prints tapeti lahingus, sai keiserlik armee otsustava võidu ning Firenze Vabariik alistus kümne päeva pärast. Seejärel nimetati Firenze hertsogiks Alessandro de’ Medici.