Fridtjof Nansen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
AivoK (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
11. rida: 11. rida:
Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis [[1893]]–[[1896]] laeval [[Fram]]. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ajujää [[triiv]]i ideed. Selleks purjetas Nansen piki [[Venemaa]] põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. [[Severnaja Zemlja]] lähedal [[vaierdamine|vaierdas]] ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Fram väljus jääst [[1896]]. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle [[põhjapoolus]]e, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos [[Hjalmar Johansen]]iga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes [[põhjalaius]]ele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse [[Franz Josephi maa]] suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes [[jääkaru]]dest ja [[morsk]]adest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel [[Suurbritannia|Briti]] ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega.
Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis [[1893]]–[[1896]] laeval [[Fram]]. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ajujää [[triiv]]i ideed. Selleks purjetas Nansen piki [[Venemaa]] põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. [[Severnaja Zemlja]] lähedal [[vaierdamine|vaierdas]] ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Fram väljus jääst [[1896]]. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle [[põhjapoolus]]e, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos [[Hjalmar Johansen]]iga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes [[põhjalaius]]ele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse [[Franz Josephi maa]] suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes [[jääkaru]]dest ja [[morsk]]adest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel [[Suurbritannia|Briti]] ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega.


Aastatel 1987–1908 oli Nansen Oslo ülikooli zoloogia[[professor]] ja aastatel 1908–1930 okeanograafiaprofessor.
Aastatel 1987–1908 oli Nansen Oslo ülikooli zooloogia[[professor]] ja aastatel 1908–1930 okeanograafiaprofessor.


== Riigimees ja humanist ==
== Riigimees ja humanist ==

Redaktsioon: 6. detsember 2011, kell 20:31

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen-is Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysakeris Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

Teadlane ja maadeavastaja

Nansen õppis Kristiania (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välitingimustes töötamiseks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseeruda okeanograafia alal. 1888 sai Nansen doktorikraadi.

Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882. aastal Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, et ajupuit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält, on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale triivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt.

Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 18881889 ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Nansen ei alustanud retke mitte asustatud läänerannikult, vaid elaniketa idarannikult – seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.

Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 18931896 laeval Fram. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes põhjalaiusele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse Franz Josephi maa suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes jääkarudest ja morskadest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel Briti ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega.

Aastatel 1987–1908 oli Nansen Oslo ülikooli zooloogiaprofessor ja aastatel 1908–1930 okeanograafiaprofessor.

Riigimees ja humanist

Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsist 1905. aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta.

19061908 oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise küsimustega ja 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega.

1922 sai Nansen Nobeli rahuauhinna.

Teosed eesti keeles

Vaata ka

Kirjandus

Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA