Eesti keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
see kolme välte tohutu eripärasus on vaieldav |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
|kood 2=est |
|kood 2=est |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
'''Eesti keel''' (varasem nimetus: [[maakeel]]) on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] lõunarühma kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]]. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled [[vadja keel|vadja]] ja [[liivi keel|liivi]] keel. |
'''Eesti keel''' (varasem nimetus: [[maakeel]]) on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] lõunarühma kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]]. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled [[vadja keel|vadja]] ja [[liivi keel|liivi]] keel. |
||
| 21. rida: | 19. rida: | ||
Eesti keelt räägib [[emakeel]]ena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab [[Eesti]]s, kus see on [[riigikeel]]. |
Eesti keelt räägib [[emakeel]]ena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab [[Eesti]]s, kus see on [[riigikeel]]. |
||
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast ''valama''), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast ''vaal'') ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast ''vaal''). |
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast ''valama''), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast ''vaal'') ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast ''vaal'').{{lisa viide}} |
||
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.<ref>McWhorter, John H. 2007. ''Language Interrupted''. Oxford: Oxford University Press.</ref> |
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.<ref>McWhorter, John H. 2007. ''Language Interrupted''. Oxford: Oxford University Press.</ref> |
||
| ⚫ | |||
== Ortograafia == |
== Ortograafia == |
||
Redaktsioon: 5. detsember 2011, kell 18:19
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
| eesti keel (eesti keel) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Eesti Venemaa (Pihkva oblasti Petseri rajoonis) |
| Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | 1,1 miljonit |
| Keelesugulus |
uurali keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Eesti, Euroopa Liit |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | et |
| ISO 639-2 | est |
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.
Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).[viide?]
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.[1]
Eesti keel on maailma üks väiksema kõnelejate arvuga keeli, millel on riigikeele staatus.[viide?]
Ortograafia
Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikule lisatud mõned tähed. Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]).
Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik:
Tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades (nt šokolaad).
Sulgudes antud c, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja võõrnimetuletistes ja tsitaatsõnades, samuti kasutavad mõned luuletajad neid oma tekstides vastavalt ts, ku, v, ks ja ü asemel. Eesti tähestikuks võidakse nimetada ka võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").
Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed – å, č, ā, ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke.
Murded
Eesti keeles on kaks suuremat murderühma – põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda.
Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks.
Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt:
1) põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre;
2) lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre;
3) kirderannikumurre.
Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus[2] on mõnevõrra erinev:
1. põhjaeesti murded
1.1. südaeesti murded
1.1.1. keskmurre
1.1.2. läänemurre
1.1.3. saarte murre
1.1.4. idamurre
1.2. kirderannikumurded
1.2.1. rannamurre
1.2.2. Alutaguse murre
2. lõunaeesti murded
2.1. Mulgi murre
2.2. Tartu murre
2.3. Võru murre
On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi, näiteks Mari Must räägib keskmurde kirderühmast nimetuse all Virumaa maamurrakud. Setu murrakurühma on vahel loetud eraldi murdeks.
Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b.
Näiteks Meie Isa palve aastast 1870. [3]
- Tallinn – Rewal
Meie iza, kes sa oled taewas, pühitsetud sāgu sinu nimi, sinu rīk tulgu, sinu tahtmine sündigu kui taewas nenda kā mā peal; meie igapäewane leib anna meile täna-päew; ja anna andeks meile meie wõlad, kui ka meie andeks anname oma wõlglastele; ja ära sāda meid mitte kiuzatuze sisse, waid peasta meid ära kurjast; sest sinu päralt on rīk, ja wägi ja au igaweste. Amen.
- Tartu – Dorpat
Meije Issa taiwan: pühhändetus sago sinno nimmi. Sinno rikkus tulgo. Sinnu tahtminne sündko, kui taiwan, nida ka ma pääl. Meije päewalikko leiba anna meile täämbä. Nink anna meile andis meija süda, nida kui ka meije andisanname ommille süüdleisille. Ning ärra saatko meid kiusatusse sisse; enge pästa meid ärra kurjast: Sest sinno perralt om rikkus, nink wäggi, nink auwustus iggawetsel ajal. Amen.
- Võru – Werro
Meie ezä taiwah, pühendetüs sāgu sino nimi, sino rīk tulgu, sino tahtmine sündügu kui taiwah nīda kā mā päl; meie päiwälik leib anna meile tämbä; ja anna meile andis meie süüd, nīda kui kā meie andis anname omile südlaizile; ja ärä sāda meid kiuzatuze sisse, enge pästä meid ära kurjast; sest sino perält om rīk ja wägi ja auw igawetsel ajal. Amen.
Põhja-Lõuna ehk pastorite keelesõda
Kuni eesti kirjakeele loomiseni oli lõunaeesti keelel märkimisväärne edu põhjaeesti keele ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeeele rajaja, Vigala, Tartu ja Sangaste kirikuõpetaja Joachim Rossihniuse (Rossiniuse) lõunaeestikeelsed katekismus, evangeeliumid ja epistlid ilmusid 1632.a., Põhja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika aga alles 1637.a.. Adrian Virginiuse lõunaeesti keelde tõlgitud Wastne Testament nägi ilmavalgust 1686.a., kirikuõpetaja Johann Hornungi põhjaeestikeelne Uus Testament 1715.a. (mis küll oli tõlgitud juba 1688.a.).
Põhjaeesti keelel põhineva kirjakeele rajajaiks peetakse H.Stahli ja J.Hornungi, ent kindla võidu kindlustas sellele 1739.a. põhjaeesti murdel (kesk- ja lääne-eestiliste sugemetega) põhinev Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle piibli esimene tõlge. Seejärel tegelesid keelemehed enamasti põhjaeesti murdel põhineva kirjakeelega, kuni lõunaeesti keel sai nn kultuursest kõnepruugist ja trükist välja tõrjutud ning jäi 250 aastaks põlu alla kui matslik, veider ja alaväärne.
Vaata ka
- Eesti keele ajalugu
- Eesti keele grammatika
- Eesti keele uurimine
- Eesti kirjakeele norm
- Lõunaeesti keel
- Maakeel
- Tallinna keel
Viited
- ↑ McWhorter, John H. 2007. Language Interrupted. Oxford: Oxford University Press.
- ↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.
- ↑ Das Gebet des Herrn in den Sprachen Russlands, Hermann Dalton, St. Petersburg, 1870.
- Väike Entsüklopeedia, K./Ü. "Loodus", Tartu, 1937.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: eesti keel |
- Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord, Eesti Vabariigi Valitsus
- Eesti keele käsiraamat, EKI
- Arvi Tavast: Inglise keel polegi veel võitnud, 01. juuli 2002. a.
- Virtuaalne ingliskeelne Eesti
- EÜM – Eesti üldine märksõnastik
- "Eesti keel ja meel" Arvutipõhine õppekursus eesti keele õppijatele. Õppekursus on üheksa keele põhjal: inglise, saksa, prantsuse, itaalia, vene, hollandi, kreeka, rumeenia ja ungari. Selle koostamist toetasid Euroopa Liit programmi Socrates (Lingua 2) raames ja EV Haridus- ja teadusministeerium. ISBN 9789985979457.
