Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 194.150.65.21 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ArthurBot. |
P r2.7.1) (robot lisas: ar:تاريخ قديم, sh:Stari vijek |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
[[als:Altertum]] |
[[als:Altertum]] |
||
[[ar:تاريخ قديم]] |
|||
[[bn:প্রাচীন ইতিহাস]] |
[[bn:প্রাচীন ইতিহাস]] |
||
[[bar:Altertum]] |
[[bar:Altertum]] |
||
| 73. rida: | 74. rida: | ||
[[sl:Stari vek]] |
[[sl:Stari vek]] |
||
[[sr:Антика]] |
[[sr:Антика]] |
||
[[sh:Stari vijek]] |
|||
[[fi:Antiikki]] |
[[fi:Antiikki]] |
||
[[sv:Antiken]] |
[[sv:Antiken]] |
||
Redaktsioon: 28. november 2011, kell 12:59
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vanaaeg on ajalooteaduses aeg alates kirja kasutuselevõtust kuni keskajani. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "esiaeg", millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.
Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane Cellarius 1702. aastal.
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.
Eestis vanaaega ei olnud, kuna enne 13. sajandit Eestis riiklikku korraldust polnud. Ajalooline aeg algas seetõttu keskajaga.