Ehitusmehaanika: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Ehitusmehaanika''' on mehaanika haru, mis uurib ehituskonstruktsioonide tugevust, jäikust ja püsivust ja dünaamikat. Kuna kindla kuju ja mõõtmetega konstruktsioo...' |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Tänapäeval on enim kasutatavaks arvutusmeetodiks [[lõplike elementide meetod]]<ref name="tea" />. |
Tänapäeval on enim kasutatavaks arvutusmeetodiks [[lõplike elementide meetod]]<ref name="tea" />. |
||
Ehitusmehaanika on osa üldisest konstruktsioonide |
Ehitusmehaanika on osa üldisest [[konstruktsioonide mehaanika]]st, mis hõlmab ka näiteks laevade ja lennuaparaatide mehaanika<ref name="tea" />. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 28. november 2011, kell 09:38
Ehitusmehaanika on mehaanika haru, mis uurib ehituskonstruktsioonide tugevust, jäikust ja püsivust ja dünaamikat.
Kuna kindla kuju ja mõõtmetega konstruktsiooni tugevus, jäikus ja püsivus sõltuvad materjalist ning koormistest tingitud sisejõududest, siis ehitusmehaanika üheks põhiülesandeks on sisejõudude arvutus. Sisejõudude abil arvutatakse ehitise elementide deformatsioonid ja paigutised.
Sellekohased arvutused rajanevad konstruktsiooni arvutusskeemil. Ehitusmehaanika käsitleb nii staatikaga määratavaid kui ka staatikaga määramatuid konstruktsioone.
Ehitusmehaanika on tihedas seoses tugevusõpetuse ja elastsusteooriaga, koos moodustavad nad ehituskonstruktsioonide projekteerimisel kasutatava arvutusmeetodite kogumi.
Tänapäeval on enim kasutatavaks arvutusmeetodiks lõplike elementide meetod[1].
Ehitusmehaanika on osa üldisest konstruktsioonide mehaanikast, mis hõlmab ka näiteks laevade ja lennuaparaatide mehaanika[1].
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Ehitusmehaanika TEA Entsüklopeedia