Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
25. rida: | 25. rida: | ||
*[[Välk]]: umbes 100 000 A |
*[[Välk]]: umbes 100 000 A |
||
===Surmav voolutugevus=== |
|||
Inimesele surmava [[elektrilöök|elektrilöögi]] tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,5 A. Organismi elektritakistuse tõttu tekib selline voolutugevus inimese kehas ainult kõrgete pingete puhul, mistõttu madalpingeallikad (kuni 24 V) on reeglina ohutud. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 5. juuni 2006, kell 15:58
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit pinda (tavaliselt elektrijuhi ristlõiget) läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus.
Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Sageli mõõdetakse voolutugevust milliamprites (mA).
Voolutugevuse hetkväärtus
Kui voolutugevus ei muutu, siis
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.
Elektrivoolu tugevus on 1 A, kui sekundis läbib voolu suunaga risti oleva pinna laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.
Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit.
Näited voolutugevusest:
- Lihaste kokkutõmbumisel: 0,015 A
- Taskulambis: umbes 0,2 A
- Toavalgustus: umbes 0,2...1 A
- Elektriveduri käitamine: üle 300 A
- Välk: umbes 100 000 A
Surmav voolutugevus
Inimesele surmava elektrilöögi tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,5 A. Organismi elektritakistuse tõttu tekib selline voolutugevus inimese kehas ainult kõrgete pingete puhul, mistõttu madalpingeallikad (kuni 24 V) on reeglina ohutud.
Vaata ka
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |