Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida: | 5. rida: | ||
Voolutugevuse hetkväärtus |
Voolutugevuse hetkväärtus |
||
<math>I = \frac{dQ}{dt}</math> |
|||
Kui voolutugevus ei muutu, siis |
Kui voolutugevus ei muutu, siis |
||
<math>I = \frac{\Delta Q}{\Delta t}</math> |
|||
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse. |
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse. |
Redaktsioon: 5. juuni 2006, kell 08:30
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit pinda (tavaliselt elektrijuhi ristlõiget) läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus.
Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Sageli mõõdetakse voolutugevust milliamprites (mA).
Voolutugevuse hetkväärtus
Kui voolutugevus ei muutu, siis
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.
Elektrivoolu tugevus on 1 A, kui sekundis läbib voolu suunaga risti oleva pinna laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.
Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit.
Näited
- Voolutugevus lihaste kokkutõmbumisel: 0,015 A
- Inimesele surmav elektrilöök: umbes 0,50 A (See voolutugevus saavutatakse inimese keha elektritakistuse tõttu alles teatud pingetel, seetõttu tavalised patareid ja elektripinged kuni 24 V on reeglina ohutud.)
- Taskulambis: umbes 0,2 A
- Toavalgustus: umbes 0,2...1 A
- Elektriveduri käitamine: üle 300 A
- Välk: umbes 100 000 A
Vaata ka
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |