Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Voolutugevuse hetkväärtus
Voolutugevuse hetkväärtus


<math>I = \frac{dQ}{dt}</math>
<math>I = \frac{dQ}{dt}</math>


Kui voolutugevus ei muutu, siis
Kui voolutugevus ei muutu, siis


<math>I = \frac{\Delta Q}{\Delta t}</math>
<math>I = \frac{\Delta Q}{\Delta t}</math>


Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.

Redaktsioon: 5. juuni 2006, kell 08:30

Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit pinda (tavaliselt elektrijuhi ristlõiget) läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus.

Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Sageli mõõdetakse voolutugevust milliamprites (mA).

Voolutugevuse hetkväärtus

Kui voolutugevus ei muutu, siis

Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.

Elektrivoolu tugevus on 1 A, kui sekundis läbib voolu suunaga risti oleva pinna laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.

Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit.

Näited

  • Voolutugevus lihaste kokkutõmbumisel: 0,015 A
  • Inimesele surmav elektrilöök: umbes 0,50 A (See voolutugevus saavutatakse inimese keha elektritakistuse tõttu alles teatud pingetel, seetõttu tavalised patareid ja elektripinged kuni 24 V on reeglina ohutud.)
  • Taskulambis: umbes 0,2 A
  • Toavalgustus: umbes 0,2...1 A
  • Elektriveduri käitamine: üle 300 A
  • Välk: umbes 100 000 A

Vaata ka