Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
20. rida: | 20. rida: | ||
*Voolutugevus [[lihas]]te kokkutõmbumisel: 0,015 A |
*Voolutugevus [[lihas]]te kokkutõmbumisel: 0,015 A |
||
*Inimesele surmav [[elektrilöök]]: umbes 0, |
*Inimesele surmav [[elektrilöök]]: umbes 0,50 A (See voolutugevus saavutatakse inimese keha elektritakistuse tõttu alles teatud pingetel, seetõttu tavalised patareid ja elektripinged kuni 24 V on reeglina ohutud.) |
||
*[[Taskulamp|Taskulambis]]: umbes 0,2 A |
*[[Taskulamp|Taskulambis]]: umbes 0,2 A |
||
*Toavalgustus: umbes 0,2...1 A |
*Toavalgustus: umbes 0,2...1 A |
||
*[[Elektrivedur]]i [[käitamine]]: üle 300 A |
*[[Elektrivedur]]i [[käitamine]]: üle 300 A |
||
*[[Välk]]: umbes 100 000 A |
*[[Välk]]: umbes 100 000 A |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 5. juuni 2006, kell 09:28
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit pinda (tavaliselt elektrijuhi ristlõiget) läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus.
Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Sageli mõõdetakse voolutugevust milliamprites (mA).
Voolutugevuse hetkväärtus
Kui voolutugevus ei muutu, siis
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.
Elektrivoolu tugevus on 1 A, kui sekundis läbib voolu suunaga risti oleva pinna laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.
Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit.
Näited
- Voolutugevus lihaste kokkutõmbumisel: 0,015 A
- Inimesele surmav elektrilöök: umbes 0,50 A (See voolutugevus saavutatakse inimese keha elektritakistuse tõttu alles teatud pingetel, seetõttu tavalised patareid ja elektripinged kuni 24 V on reeglina ohutud.)
- Taskulambis: umbes 0,2 A
- Toavalgustus: umbes 0,2...1 A
- Elektriveduri käitamine: üle 300 A
- Välk: umbes 100 000 A
Vaata ka
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |