Kõrb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. november 2011, kell 11:24

Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.

Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara.

Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama.

Vaata ka

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Kõrb''' on ala, kus aastane [[sademete hulk]] jääb alla 250 mm.
-Keskmine [[temperatuur]] ei ole kõrbe [[definitsioon]]i seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Arktika|arktilises]] [[Kliimavööde|kliimavöötmes]] ([[külmakõrb]]ed). Kõrbed võivad olla [[liiv]]ased, [[kivi]]sed, [[Jää|jäised]] jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema [[kliima]]ga perioodidele ehk [[külmhooneperiood]]idele [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat [[Aurumine|aurumist]]. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid [[Hiidmanner|hiidmandrid]], mille sisemus asus kaugel [[niiskus]]allikast ehk [[ookean]]ist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud [[ökosüsteem]]iks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. [[Bioproduktsioon]] on madal. Maailma suurima [[pindala]]ga kõrb on [[Antarktis]] ning suurima pindalaga kuumakõrb [[Sahara]].
+Keskmine [[temperatuur]] ei ole kõrbe [[definitsioon]]i seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Arktika|arktilises]] [[Kliimavööde|kliimavöötmes]] ([[külmakõrb]]ed). Kõrbed võivad olla [[liiv]]ased, [[kivi]]sed, [[Jää|jäised]] jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema [[kliima]]ga perioodidele ehk [[külmhooneperiood]]idele [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat [[Aurumine|aurumist]]. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid [[Hiidmanner|hiidmandrid]], mille sisemus asus kaugel [[vesi|niiskusallikast]] ehk [[ookean]]ist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud [[ökosüsteem]]iks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. [[Bioproduktsioon]] on madal. Maailma suurima [[pindala]]ga kõrb on [[Antarktis]] ning suurima pindalaga kuumakõrb [[Sahara]].
 Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal [[laiuskraad]]il nii [[Põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad [[Madalrõhkkond|madalrõhkkonna]] ja valdavalt niiske kliima [[ekvaator]]i lähistel ning püsiva [[Kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonna]] ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis [[Hadley rakk]]. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks [[Gobi]]. Samuti võivad tekkida kõrbed [[mäestik]]e tuulealustele külgedele, näiteks [[Surmaorg]]. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks [[Antarktika]]s ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva [[temperatuuriinversioon]]i korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad [[hoovus]]ed, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega [[pilv]]i moodustada. Selline on olukord [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb [[Atacama]].