Halljänes: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: ba:Урғуян
P r2.6.7) (robot muutis: ba:Үрғуян; kosmeetilised muudatused
27. rida: 27. rida:
Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit<ref name="bio.edu.ee"/>.
Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit<ref name="bio.edu.ee"/>.


==Erinevus valgejänesest==
== Erinevus valgejänesest ==
Täiskasvanud halljänesed on [[valgejänes]]test suuremad. Halljänese [[karvastik]] on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.
Täiskasvanud halljänesed on [[valgejänes]]test suuremad. Halljänese [[karvastik]] on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.


==Toitumine==
== Toitumine ==
Halljänes on taimetoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt [[kõrrelised]] ja [[liblikõielised]] taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90-95% juhtudest) ära oma ühe korra [[soolestik]]u läbinud toidust – seda nähtust nimetatakse [[autokoprofaagia]]ks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku [[toitained|toitainetesse]] talletunud energiast{{lisa viide}}.
Halljänes on taimetoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt [[kõrrelised]] ja [[liblikõielised]] taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90-95% juhtudest) ära oma ühe korra [[soolestik]]u läbinud toidust – seda nähtust nimetatakse [[autokoprofaagia]]ks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku [[toitained|toitainetesse]] talletunud energiast{{lisa viide}}.


==Sigimine==
== Sigimine ==
Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2-3 korda aastas{{lisa viide}}. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad{{lisa viide}}. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega{{lisa viide}}. [[Tiinus]] kestab neil 40-44 päeva{{lisa viide}}. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu ([[superfetatsioon]]<ref name="Natur.de"/>.
Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2-3 korda aastas{{lisa viide}}. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad{{lisa viide}}. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega{{lisa viide}}. [[Tiinus]] kestab neil 40-44 päeva{{lisa viide}}. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu ([[superfetatsioon]]<ref name="Natur.de"/>.


==Areng==
== Areng ==
Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks{{lisa viide}}.
Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks{{lisa viide}}.
Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat{{lisa viide}}.
Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat{{lisa viide}}.
50. rida: 50. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
*[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee]
*[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee]


{{Link FA|nl}}
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Jäneselised]]
[[Kategooria:Jäneselised]]

{{Link FA|nl}}


[[an:Lepus europaeus]]
[[an:Lepus europaeus]]
[[ms:Lepus europaeus]]
[[ms:Lepus europaeus]]
[[ba:Урғуян]]
[[ba:Үрғуян]]
[[br:Gad Europa]]
[[br:Gad Europa]]
[[bg:Див заек]]
[[bg:Див заек]]

Redaktsioon: 26. november 2011, kell 22:46

Halljänes

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Jäneselised Lagomorpha
Sugukond Jäneslased Leporidae
Perekond Jänes Lepus
Liik Halljänes
Binaarne nimetus
Lepus europaeus
Pallas, 1778

Halljänes (Lepus europaeus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes).

Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes[1].

Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit[1].

Erinevus valgejänesest

Täiskasvanud halljänesed on valgejänestest suuremad. Halljänese karvastik on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.

Toitumine

Halljänes on taimetoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90-95% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust – seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast[viide?].

Sigimine

Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2-3 korda aastas[viide?]. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad[viide?]. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega[viide?]. Tiinus kestab neil 40-44 päeva[viide?]. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu (superfetatsioon[2].

Areng

Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks[viide?]. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat[viide?].

Halljänes ulukina

Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aasta ringi.


Viited

  1. 1,0 1,1 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee
  2. http://www.natur-in-nrw.de/HTML/Tiere/Saeugetiere/TM-19.html

Välislingid

Mall:Link FA