Kurt Gödel: erinevus redaktsioonide vahel
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Gödel oli loogik ja [[Teadusfilosoofia|teadusfilosoof]] ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda <ref> John W. Dawson, 1996. ''Jr. Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel''. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256</ref>. Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud '''''mittetäielikkuse teoreemid''''' <ref> Kurt Gödel, 1931. ''Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. '' – Monatshefte für Mathematik und Physik, 38, 173-198. </ref>. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse [[Malemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?) |
Gödel oli loogik ja [[Teadusfilosoofia|teadusfilosoof]] ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda <ref> John W. Dawson, 1996. ''Jr. Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel''. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256</ref>. Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud '''''mittetäielikkuse teoreemid''''' <ref> Kurt Gödel, 1931. ''Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. '' – Monatshefte für Mathematik und Physik, 38, 173-198. </ref>. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse [[Malemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?) |
||
Peale selle on tal töötanud [[diferentsiaalgeomeetria]] ja teoreetilise [[füüsika]] vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe [[üldrelatiivsusteooria]] alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad. |
Peale selle on tal töötanud [[diferentsiaalgeomeetria]] ja teoreetilise [[füüsika]] vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe [[üldrelatiivsusteooria]] alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad <ref> Kurt Gödel. 1949. ''An example of a new type of cosmological solution of Einstein's field equations of gravitation''. Rev. Mod. Phys. 1949, 21 447–450. </ref>. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 26. november 2011, kell 15:35
Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Elukäik
Sünnilt oli Gödel tolleaegse Austria-Ungari impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast Tšehhoslovakkia kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale Austria kodakondsuse, kus peale riigi annekteerimist 1940. aastal Adolf Hitleri poolt sai temast paratamatult Saksa Reichi kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning oli sunnitud põgenema Ameerika Ühendriikidesse, mida Euroopas alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase Nõukogude Liidu ja Jaapani. USAs sai ta töökoha kuulsas Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis.
1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.
Teaduslikust pärandist
Gödel oli loogik ja teadusfilosoof ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda [1]. Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud mittetäielikkuse teoreemid [2]. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse matemaatilise loogika arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?)
Peale selle on tal töötanud diferentsiaalgeomeetria ja teoreetilise füüsika vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe üldrelatiivsusteooria alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad [3].
Viited
- ↑ John W. Dawson, 1996. Jr. Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256
- ↑ Kurt Gödel, 1931. Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. – Monatshefte für Mathematik und Physik, 38, 173-198.
- ↑ Kurt Gödel. 1949. An example of a new type of cosmological solution of Einstein's field equations of gravitation. Rev. Mod. Phys. 1949, 21 447–450.
Kirjandus eesti keeles
- Tarmo Uustalu, "Tarski, Gödel ja kes neist ei järeldu" – Akadeemia 2000, nr 3, lk 607–625
- Piret Kuusk, "Reaalne ja ebareaalne aeg" – Akadeemia 2006, nr 4, lk 771–780
- "Märkus seose kohta relatiivsusteooria ja idealistliku filosoofia vahel". Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2006, nr 4, lk 763–770