Töökindlus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
36. rida: 36. rida:
*S-keskmine ruuthälve;
*S-keskmine ruuthälve;
*u<sub>P</sub>- normeeritud normaaljagunemise kvantiil. Selle võib leida allolevast tabelist.
*u<sub>P</sub>- normeeritud normaaljagunemise kvantiil. Selle võib leida allolevast tabelist.




<table border=1>
<caption>Tabel 1. '''Normaaljagunemise kvantiili sõltuvus süsteemi tõrketa tõenäosusest'''</caption>
<tr>
<th> P </th>
<th> 0,5 </th>
<th> 0,9 </th>
<th> 0,95 </th>
<th> 0,99 </th>
<th> 0,999 </th>
<th> 0,9999 </th>
<tr>
<th>u<sub>P</sub></th>
<th> 0 </th>
<th> -1,28 </th>
<th> -1,64 </th>
<th> -2,33 </th>
<th> -3,10 </th>
<th> -3,72 </th>
<tr>
</table>









Redaktsioon: 4. juuni 2006, kell 16:01

Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülessannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul.

Töökindlust võib määrata detaili, koostu või ka kogu masina kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu.

Tõrge

Töövõime kaotus ehk tõrge võib olla kas osaline või täielik, aeglane (kulumisest või väsimisest tingitud) või kiire (hammasratta purunemine ülekoormuse tagajärjel).

Tõrgete intensiivsus

Tõrgete intensiivsus ehk tõrgete arv ajaühikus muutub seadme tööaja jooksul. Sissetöötamise perioodil, kui tulevad välja masina valmistamise ja koostamise vead, on tõrgete intensiivsus suur. Kui vead on kõrvaldatud või pole neid tekkinudki saabub pikaajaline normaalse ekspluatatsiooni periood. Masina kuludes, kui kõikide elementide ressurss hakkab ammenduma, suureneb tõrgete intensiivsus järsult. Vana masina näiteks auto kasutamine muutub tülikaks ja kulukaks, sest kunagi ei tea, missugune kulunud detail jälle üles ütleb. Tänapäeva tootja püüab masina sisse töötada juba valmistajatehases, anda tootele aastatepikkune töökindluse garantii, arendab oma kulul hooldus- ja remondivõrke. Muidu pole toode konkurentsivõimeline ega müüdav.

Töökindlus on niisiis tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul.

Ekspluatatsiooniliselt on see hinnatav kui töövõime säilitanud elementide arvu suhe katsetatavate elemntide koguarvusse (kui katsete arv on usaldusväärselt suur).

Kestvuse põhinäitajad

Kestvuse põhinäitajateks on keskmine ressurss ja protsendiline ressurss (tähisega γ). Näiteks γ=90 puhul on tegemist ressurssiga, kus 90% antud elementidest säilitab võrdsetes töötingimustes töövõime.

Kogu süsteemi tõrketa tõenäosus võrdub üksikute elementide tõenäosuste korrutisega:

P(t)=P1(t)P2(t)...Pn(t)

See on ka põhjus, miks keerukate süsteemide (automaatliinid, kosmoselaevad) töökindlus on madal. Kui elemente on 100 ja neil on ühesugune tõrketa töö tõenäosus 0,99, siis üldine tõenäosus töötada antud aja kestel tõrketa on 0,99100=0,37. Selline liin on rohkem remondis, kui töötab.

Toote töömaht

Toote töömaht erineb kasutuseast, kuna sellesse pole sisse arvestatud seisakuid.

Toote töömaht mingi γ- protsendilise ressursi puhul on avaldatav seosega:

t=tkeskm.+uPS, kus

  • tkeskmon keskmine töömaht;
  • S-keskmine ruuthälve;
  • uP- normeeritud normaaljagunemise kvantiil. Selle võib leida allolevast tabelist.



Tabel 1. Normaaljagunemise kvantiili sõltuvus süsteemi tõrketa tõenäosusest
P 0,5 0,9 0,95 0,99 0,999 0,9999
uP 0 -1,28 -1,64 -2,33 -3,10 -3,72