Vikipeedia:Üldine arutelu: erinevus redaktsioonide vahel

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

{{#babel:et|en-3|ru-2|fr-2|fiu-vro-1|de-1}}. Näide kõrval. Rohkem infot siit. Minumeelest oleks vaja kõpitseda seda veel natuke. Adeliine 21. september 2011, kell 18:32 (EEST)

Kui vastavaid malle pole (vt kõrval liv ja vro-4), siis pole ka tõlget juures. Muidu oleks hea küll, kui saaks mallid selle tarkvaralisaga asendada. Selleks peab ka vist midagi eraldi tegema, et puuduvate mallide korral vastavad kategooriad tuleks. Et alumine link olemasolevasse kategooriasse viiks, tuleb tekitada see sõnum sisuga :{{ns:14}}:Kasutaja:keeled 193.40.10.181 22. september 2011, kell 10:24 (EEST)[vasta]
Mälumäng

Homme (28. september) toimuks Tartus Vilde kohvikus mälumäng (algus kell 18.15). Moodustamisel on vikipedistide võistkond ja huvilised on oodatud. Kui oled tulemas, anna sellest mulle teada. Ivo 27. september 2011, kell 13:31 (EEST)[vasta]

Viies koht kahekymne yhest, sealjuures kolmeliikmelise võistkonnaga, kui enamikus oli 4-5 ja vahel enamgi inimest. Esimese korra kohta pole yldse paha. --Oop 29. september 2011, kell 23:11 (EEST)[vasta]
Kustutamismärke pruukimine

Mulle isiklikult tundub, et komme lajatada vastloodud artiklile väikese ajavahega algul autoriõiguste rikkumise ja seejärel ka kustutamismärge, nagu tehti artikliga Brookhaveni Rahvuslik Laboratoorium on halb praktika. Eriti veel, kui kustutamismärge peidetakse pisiparanduse alla. Esiteks ytleb kopeerimiskahtluse mall: "Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud." Kohe kustutamisega ähvardades selle lahendusega ei arvestata. Teiseks ytleb kustutamismall: "Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt." Arutelu on tyhi, ajaloos pole isegi kustutusmalli lisades vaevutud sõnagagi kommenteerima, miks antud juhul peeti paremaks artikkel pkohe maha kanda, mitte seda parandada. Kolmandaks ei ole artikli kustutamine pisiparandus. Kustutamismalli varjamine pisiparanduse all tähendab, et see võib jääda kahe silma vahele isegi artikli autoril, rääkimata teistest, kes muidu võiksid artiklit parandada. Ma eelistaksin näha, et inimene, kel pole endal aega artiklit parandada, kuid leiab mahti kopeerimiskahtluse malli lisamiseks, ilmutaks vähemalt nii palju kannatlikkust, et ootaks kustutamismalliga mõned päevad. Mõneski vikipedistis lööb kustutamisiha välja piisavalt sageli, et teised võiks kustutamismalliga mõnevõrra ettevaatlikumalt vehkida. --Oop 29. september 2011, kell 23:11 (EEST)[vasta]

Vaata sellega on nüüd selline lugu, et sain meili teel autorilt korralduse see artikkel korda teha või kustutada. Neist tundus lihtsam see viimane, sest minu jaoks on uue artikli tegemine lihtsam kui millegi lappimine. Kustutusmärkus on ainult ettepanek. Keegi võib alati sellise märkusega artikli ette võtta ja korda teha. Mina olen neid küll ja küll päästnud. Kui leiduks tegijaid, kes aitaksid uusi artikleid läbi vaadata, siis selliseid asju ei juhtuks. Minu arvates on kohatu kobiseda, kui ise ei viitsi nende asjadega tegeleda. --Epp 29. september 2011, kell 23:21 (EEST)[vasta]
Minu meelest juletakse puudustele vastupidi liiga vähe tähelepanu juhtida, sest ei taheta saada tembeldatud kustutamisihas vaevlejateks või ka millekski hullemaks. Küll jah tuleks kustutamismärke lisamisel ja eriti kustutamise juures alati lisada kõige üldisemgi põhjus, sest teistele peale paari kogenuma administraatori pole põhjus ilmne. Märke lisamisegi minu meelest ootama ei peaks. Kustutamise endaga küll, kui on alust arvata, et teised kusutamisvajadusega ei nõustu. Minu meelest malli lisamine on siiski pisiparandus ja varjatus sõltub sellest, kuidas keegi asjadel silma peal hoiab – tegeleb süsteemselt kõigi kustutamiseks esitatud failidega või vaatab ainult viimaseid muudatusi pisiparandusetega või siis ilma. (Ja malli lisamine pole veel kustutamine.) 90.190.114.172 1. oktoober 2011, kell 10:07 (EEST)[vasta]
Ei, kustutamismärkuse (või mõne muu märkuse) lisamine ei ole pisiparandus.
Pisiparanduste eristamine ongi selleks mõeldud, et viimaseid muudatusi oleks hõlpsam jälgida. Viimaste muudatuste jälgimine on tähtis asi, seda ei tohi alavääristada. Tööd on meil palju, kõik ei jõua kõigega tegelda. Andres 1. oktoober 2011, kell 12:31 (EEST)[vasta]
Ma ei alavääristanudki. Muidugi tuleb viimastel muudatustel silma peal hoida, kui jõuab, siis ka pisimuudatustel. Nii ja naa, jah, märkuse lisamist võib ka piisavalt oluliseks pidada, et seda pisiparanduseks mitte märkida; kuigi põhimõtteliselt midagi ei muudeta. 90.190.114.172 1. oktoober 2011, kell 15:37 (EEST)[vasta]
Minu poolest võib mis tahes muu malli lisamine olla pisiparandus, aga mitte kustutamismärke korral. Põhjus on väga lihtne: yhelgi muul mallil ei ole nii drastilisi tagajärgi. Selle malli eesmärk on mitte anda mugav ettekääne kustutamiseks, vaid kutsuda inimesi yles vastu vaidlema või artiklit niimoodi toimetama, et seda ei peaks kustutama. Kui malli lisamine märgitakse pisiparanduseks, on suurem tõenäosus, et keegi, kel oleks vastuargumente või soov artiklit parandada, seda muudatust lihtsalt ei näe. --Oop 2. oktoober 2011, kell 12:12 (EEST)[vasta]
WLM Eesti: rõõmud ja mured

Ma tahaks täitsa teada, kas keegi on wikilovesmonuments.ee lehel kunagi kysimusi esitanud. Kahjuks teab vastust vaid tuul, sest kirjutamiskatsele tuleb vastuseks järjekindlalt veateade, mis soovitab võtta yhendust saidi haldajaga. Tegelikult me ei tohiks endale selliseid asju lubada, see on ysna tõsine kasutajavaenulikkuse ilming. - Muuseas, keegi informeeritud isik võiks sedagi ytelda, kas pildilaadurit saab pruukida ka pärast võistluse lõppu. Server on praegu mõttetult aeglane (viie-kuue pildi laadimine võtab pool tundi), aga tavasysteemis peab pilte laadima ykshaaval, mis on kah nyri. --Oop 1. oktoober 2011, kell 02:44 (EEST)[vasta]

Varem sai küll küsimusi esitada; kuidas eile-täna, ei tea. Jah, üleslaadimisviisard jääb alles. 90.190.114.172 1. oktoober 2011, kell 10:07 (EEST)[vasta]
Minu isiklik arvamus on see, et selline viisard tuleb momentaalselt likvideerida, või siis teha nii, et vaikimisi oleks kasutatav vana versioon. See uus beeta-staadiumis viisard esiteks ei tööta korralikult ja teiseks on see ikka väga ebamugav. --- Ahsoous 1. oktoober 2011, kell 19:45 (EEST)[vasta]
Kui sa võtad Commonsis lahti eelistused ja siis saki Tööriistad, saad panna linnukese kasti "Kasuta vana üleslaadimisvormi". Kuigi minul see praegu soovitud tulemust ei andnud. Siis ei oska aidata. Adeliine 1. oktoober 2011, kell 20:17 (EEST)[vasta]
Nu ja kui seda uut kasutada, siis mina küll ei viitsi pool tundi oodata, millal üleslaadimine valmis saab (ja enamasti ka siis ei õnnestu). Niisiis minu jaoks on see täielik praak ja sooviks tollega mitte kokku puutudagi. -- Ahsoous 1. oktoober 2011, kell 21:04 (EEST)[vasta]
Kuigi see uus süsteem on (hetkel veel) puudustega, siis see on vähemalt minu arvates ikka kordades mugavam, kui oli vana üleslaadimine. Tolle variandi puhul piisas mul nii umbes 10–20 foto üleslaadimisest, et kuuks ajaks oleks Commonsist põhjalikult kõrini. Ivo 1. oktoober 2011, kell 21:48 (EEST)[vasta]
Täna hommikul saadetud testkiri tuli ideaalselt kohale. Lisaks teatevormile on kodulehel ka mtü meiliaadress, kuhu võib kirju saata. Uus üldine üleslaadimisviisard oli olemas ja kasutusel juba enne võistlust. Kultuurimälestiste jaoks kohandatud üleslaadimisviisard (registrinumbri jaoks on eraldi lahter) jääb töösse ka pärast võistlust, kuid sellega üles laaditud pilte ei lisata enam võistluse kategooriasse. Adeliine 1. oktoober 2011, kell 13:03 (EEST)[vasta]
Uut commonsi üleslaadimisvormi ma ei kavatsegi enam iialgi üritada kasutama hakata. Kui vana varianti ei taastata vähemalt sellisel kujul, et see oleks vaikimisi kasutatav jäävad minu poolest pildid sinna ka üles laadimata ja paluks ka enda pilte enam commonsisse mitte teisaldada. -- Ahsoous 14. oktoober 2011, kell 23:10 (EEST)[vasta]
Viimaste muudatuste lehe päis

Tegin siin arutelus ettepaneku viimaste muudatuste lehe päise muutmiseks. Adeliine 2. oktoober 2011, kell 12:58 (EEST)[vasta]

Kuna kaks oli poolt ja keegi vastu ei olnud, siis ma teen selle muudatuse ära. Ja kui keegi üldse märkab erinevust ja see ei meeldi, siis kurtku. Adeliine 8. oktoober 2011, kell 16:21 (EEST)[vasta]
Pressikontakt

Lehekylg Vikipeedia:Kontakteeru meiega on kyll kahetsusväärselt segane ja lohisev, aga ajab asja hädapärast ära. Ainult pressikysimuste alalõik on tyhi, meil pole yhtki kontaktisikut. Teen ettepaneku sinna mõni inimene siiski lisada ja kirjutada, et Vikipeediast huvitatud ajakirjanikel soovitame pöörduda selle või tolle inimese poole, kas siis kirjutades tema arutelulehele või saates talle e-kirja (kui ajakirjanikul on endal konto). Vahel oleks hea, kui oleks mõni avalikult leitav kontaktisik. --Oop 3. oktoober 2011, kell 15:32 (EEST)[vasta]

Mina võin olla, kui tarvis. Andres 3. oktoober 2011, kell 15:46 (EEST)[vasta]
Tore, panen kirja. Kas on veel vabatahtlikke? --Oop 4. oktoober 2011, kell 11:53 (EEST)[vasta]
Omadussõnadest nimisõnade väljapigistamine

Mu kõrvust on vist mööda lipsanud kokkulepe, et miks Vikipeedias peaks nt võõrsõnalised omadussõnad defineeritama meil nimisõnadena (nt abiootiline, me defineerisime abiootilisus; boreaalne vs boreaalsus (naljakas?)). Ma tean, et Andres mingipärast seda pooldab, aga kas võiks veel põhjuse/kokkulepe üle korrata. Isiklikult arvan, et defineerimine muutub väga kohmakaks ja ka arusaamine. Minu teada kõik eestikeelsed teatmeteosed kasutavad ikka ka omadussõnu, mida nimisõnadeks muuta kõlab võõrastavalt, ka reaalses teksis ei pruugi neid nimisõnalisi moodustisi kunagi näha--Bioneer1 13. oktoober 2011, kell 21:54 (EEST)[vasta]

Ma ei ole kindlasti selles küsimuses pädev, aga ütlen oma arvamuse. Vikipeedia definitsioonid on kujul "märksõna on see ja see...". Kui märksõnaks oleks omadussõna, siis saaks seda defineerida "märksõna on omadussõna, mis tähistab/kirjeldab ...". aga Vikipeedia ei seleta sõnade tähendusi vaid defineerib mõisteid. Omadussõnad vist ei tähista mõisted, nad kirjeldavad mõisteid. Adeliine 13. oktoober 2011, kell 22:04 (EEST)[vasta]
Jah, just sellepärast.
Teine võimalus oleks teha märksõnad, kus omadussõna on koos nimisõnaga, näiteks "abiootiline tegur". Kui omadussõna ei tähista iseseisvat mõistet, siis on ka nimisõnalise pealkirja puhul tegu ikkagi ainult sõnaseletusega. Andres 13. oktoober 2011, kell 22:15 (EEST)[vasta]
Mul on mulje, et rangelt sellekujulised definitsioonid on eesti Viki eripära. Inglisviki lähtub mitte sõnaraamatulikust, vaid jutustavast entsyklopeediatraditsioonist ning sealsed artiklid ei alga tihti yldse mitte mõiste defineerimisega. Kas mõni haru veel definitiivset traditsiooni rangelt järgib, ei oska öelda. Nii et, jah, 1) me teeme nii ning mõnes suhtes teeb see me elu lihtsamaks, 2) aga see ei pea tingimata nii olema (st see on me enda otsus) ja me keele muudab see mõnikord ebaloomulikuks. --Oop 13. oktoober 2011, kell 23:23 (EEST)[vasta]
Ei tahaks siiski, et pealkirjaks oleks omadussõna, mida ei kasutata nimisõnana (nagu "hea ja kuri"). Andres 13. oktoober 2011, kell 23:38 (EEST)[vasta]
Minu meelest märksõna "abiootilisus" on liigne. See oleks üsna loomulik eluta looduse juurde suunata. Märksõnad olgu mõistetest, kus vastav omadussõna sisaldub. Või kui mõnel sarnasel juhul siiski on artiklit vaja, siis võiks märksõnaks olla ikkagi nimisõna. 90.190.114.172 14. oktoober 2011, kell 18:03 (EEST)[vasta]
Olen nõus, et see märksõna on liigne. Andres 15. oktoober 2011, kell 10:01 (EEST)[vasta]
lehekülgede taastamine

kas olemas mingi vahend et vandaalitsemiste puhul kõik vandaali muudetud lehed korraga tagasi pöörata?

On olemas Eri:Lauskustutamine, aga laustühistamist ma ei tea. Adeliine 14. oktoober 2011, kell 02:56 (EEST)[vasta]
http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:New_admin_school/Rollback --WikedKentaur 15. oktoober 2011, kell 11:19 (EEST)[vasta]

Venelaste isanimed

Venelaste isanimesid tuleks eesti jooksvas tekstis vältida, nagu me seda ka Viki artiklipealkirjades teeme. Isanimi tuleks viia sulgudesse, vene originaalnime ladinatähelise transkriptsiooni järele. Artiklid kategooriast Venemaa kunstnikud [[2]] on ses osas ebajärjekindlad. Peame leidma ühise seisukoha. --Amherst99 15. oktoober 2011, kell 11:47 (EEST)[vasta]

Miks sulgudesse?--WooteleF 15. oktoober 2011, kell 12:29 (EEST)[vasta]
Miks üldse peaks isanimesid tekstis vältima? Andres 15. oktoober 2011, kell 14:44 (EEST)[vasta]
Minu meelest ei peaks neid eesti keeles isegi mitte ära tooma -- Ahsoous 15. oktoober 2011, kell 16:28 (EEST)[vasta]
Miks? Andres 15. oktoober 2011, kell 17:38 (EEST)[vasta]
Asjassepuutuvas keeles kasutatav nimekuju on oluline teave. Vene keeles eristatakse tihti muidu samanimelisi inimesi isanime järgi. Tõsi, kui isanimi asjasse ei puutu (nt kui isanimega eristatakse artiklis kaht inimest), tekitab see eestikeelses tekstis pigem segadust. --Oop 15. oktoober 2011, kell 18:46 (EEST)[vasta]
Seda et nime vene keeles näitamisel isanimi ära tuua on loomulik, aga mitte seal kohas, kus nimi tuuakse ära eesti keeles - seal seda näidata ei tohiks. -- Ahsoous 15. oktoober 2011, kell 20:12 (EEST)[vasta]
Miks? Andres 15. oktoober 2011, kell 20:20 (EEST)[vasta]
"Ei tohiks" kõlab tõesti kuidagi veidralt. --Oop 15. oktoober 2011, kell 20:41 (EEST)[vasta]
Ma imestan, et sellest asjast üldse diskussioon tekkis. Isanimed suruti meile peale nõukogude ajal; isanime kasutamine võib tulla kõne alla vene keelest tõlgitud ilukirjanduses, aga mitte tarbetekstides. Mingi ühine seisukoht tuleks Vikis siiski võtta - võrreldagu enne vene nimede kasutust uues TEA entsüklopeedias. --Amherst99 15. oktoober 2011, kell 23:25 (EEST)[vasta]
Isanimede kasutamine suruti peale eestlastele, venelaste jaoks on see põline tava. Seega leian, et kui jutt käib venelastest, siis tuleb isanimi vähemalt esimeses lauses kindlasti ära tuua. Teksti sees järjekindlalt selle kasutamine pole otstarbekas, kuid isiku esmakordsel mainimisel ei tee paha. Ja mulle tundub, et eriti õigustatud on see ajaloolises konteksis.--WooteleF 15. oktoober 2011, kell 23:56 (EEST)[vasta]
Olen alati siin ja üldse kõigis oma tekstides vene nimede puhul isanimesid kasutanud. Toetan seisukohta, et esmakordsel nimetamisel, artikli esimeses lauses on vene isikute puhul isanime mainimine igati asjakohane. Läbivalt tõepoolest artikli tekstis seda kasutama ei peaks. -- Toomas 18. oktoober 2011, kell 16:30 (EEST)[vasta]
nõus, et venelase isanimi tuleb esimeses lauses ära tuua ilma sulgudeta. teksti sees piisab ees- ja perekonnanimest.
oluline on see minu meelest muu hulgas sellepärast, et venelastel on yldises käibes nii perekonnanimesid kui ka eesnimesid kamba peale vähem kui eestlastel (olen nii aru saanud), samas on venelasi sadakond korda rohkem kui eestlasi. isanime mainimine annab suurendab artikli lugeja võimalusi identifitseerida teda huvitavat isikut. vt nt: Sergei Ivanov (täpsustus).  Ohpuu 21. oktoober 2011, kell 13:30 (EEST)[vasta]
Venemaa rahvastikust venelasi on alla 80%. -- Ahsoous 18. oktoober 2011, kell 22:12 (EEST)[vasta]
Ei kõla minu jaoks argumendina. Kui ametlikus ja üldlevinud kõnepruugis selles riigis isanime kasutatakse, seda sõltumata rahvusest, siis ei peaks ka meil sellega probleemi olema. Aga olen ammu öelnud ka paljudes muudes asjades, tehke, mis tahate, ainult et mina ei kirjuta siis siia enam ühtegi artiklit ühestki Venemaa, Ukraina ega Valgevene inimesest. -- Toomas 18. oktoober 2011, kell 23:06 (EEST)[vasta]
kle, nagunii ju artiklis tuuakse ära nimi originaalis... -- Ahsoous 19. oktoober 2011, kell 00:27 (EEST)[vasta]
Esiteks, ka vene keeles on võimalik isanimi ära jätta, ja seda tehakse üsna sageli. Ka ilma isanimeta venekeelset nime võib pidada originaalnimeks.
Teiseks, lugeja ei pruugi osata originaalnime lugeda.
Kolmandaks, minu teada pole eesti keeles reeglit, mis ei lubaks vene isanime eesti tekstis kasutada. Võib ju keelekorraldajatelt küsida. Andres 19. oktoober 2011, kell 08:58 (EEST)[vasta]
Ja siis ei maksaks ju ka unustada, et eesti keeles kirjutatakse nimesid ikka järjekorras ees-, perekonna ja isanimi, aga mitte nii nagu siia on neid pandud. Ja kui ma ei eksi siis seesama järjestus on ka venekeelsetes dokumentides (kellelgi on nõukaaegne pass on alles?) -- Ahsoous 19. oktoober 2011, kell 12:14 (EEST)[vasta]
On küll niisugune järjestus, aga see pole ainus, mida kasutatakse. See oleneb kohast, kus nime kasutatakse. Eesti keeles samamoodi. Ka lihtsalt ees- ja perekonnanime puhul kasutatakse mõnes kohas tagurpidi järjestust. Andres 19. oktoober 2011, kell 14:40 (EEST)[vasta]
Tudengite töö

Kallid Vikipeedia kaastöölised, teatan teile järgmist asja. Alates tänasest hakkavad Vikipeedias lisaks muude ainete tudengitele tegutsema ligi 200 Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tudengit aine "Eesti keele väljendusõpetus" raames. Vikipeedia artikkel on neile selles aines eesti keele väljenduse harjutus ja õppevahend. Sellega seoses on mul teile palve: järgmise kolme nädala jooksul võimalusel neid artikleid mitte ise ära toimetada, vaid pigem arutelulehtedel kommenteerida ja suunata. Ma tean, et ma ei saa midagi ära keelata, aga selline palve on. Minul isiklikult on antud aines ülesanne juhtida tähelepanu keelelistele vigadele, et tudengid saaksid need ise parandada. Umbes kuu aja pärast peaks vähemalt selle aine koha pealt jälle olukord rahulik olema. Koostööle ja mõistvale suhtumisele lootes. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:17 (EEST)[vasta]

Kas artikli päisesse lisatakse vastav mall või mil moel peaksin aru saama, et tegu on üliõpilase poolt kirjutatuga? --kanakukk 21. oktoober 2011, kell 12:20 (EEST).[vasta]
Jah, mall oleks hea. Muidu ei saa ju sotti, mis on ja mis pole. --Oop 21. oktoober 2011, kell 12:39 (EEST)[vasta]
Kas sellist malli pole juba varasemast ajast olemas? Ma kindel ei ole, kuid midagi nagu meenub.--WooteleF 21. oktoober 2011, kell 12:41 (EEST)[vasta]
Leidsin. On olemas Mall:Koolitöö, selle sõnastust muutes saakski õige asja.--WooteleF 21. oktoober 2011, kell 12:43 (EEST)[vasta]
Mallist pole ju kasu, kui selle nägemiseks peab artikli avama. 200 inimese tehtud muudatusi mitu nädalat tühjalt klikkida ja mitte parandada? --Epp 21. oktoober 2011, kell 12:44 (EEST)[vasta]
Aga sa ära kliki siis. Võta endale vikipuhkus selleks ajaks :). Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:45 (EEST)[vasta]
Nad võiksid seda siis ju oma alamlehtedel teha. --Epp 21. oktoober 2011, kell 12:28 (EEST)[vasta]
Artiklitesse tuleb {{koolitöö}}. Mõnes aines nad teevad jah tõesti alamlehtedele, aga kuna siin on see aeg suhteliselt lühike, siis ma usun, et me kannatame selle paar nädalat välja. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:44 (EEST)[vasta]
Asi on selles, et siis ei saa selle aja jooksul muid asju ka toimetada, sest kes neid sealt vahelt välja hakkab noppima. Ja kes need pärast ära toimetab? Ma ei saa aru, miks nad ei võiks neid oma lehtedel teha. Kui valmis, võivad teisaldada. --Epp 21. oktoober 2011, kell 12:48 (EEST)[vasta]
Nad peavad ise toimetama. Kolm nädalat on tähtaeg, aga kui selleks ajaks hea ei ole, siis niikaua parandavad ise, kuni sobib, enne aine arvestust kätte ei saa. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:50 (EEST)[vasta]
Ma olen nüüd ise ilmselt ligikaudu 24/7 vikis ja püüan nii palju segadust kui võimalik ära klaarida. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:55 (EEST)[vasta]
Kui teema on "Eesti keele väljendusõpetus", siis peaks enam-vähem aru saama milline artikkel selle alla käib ja milline mitte. Ja meil on tuhandeid artikleid mille toimetamine venib aastaid, need üliõpilastööd võivad rahulikult kolm nädalat omaette olla. Pealegi ei pruugi nad üldse halvasti tehtud olla.--WooteleF 21. oktoober 2011, kell 13:08 (EEST)[vasta]
Kui artiklile lisatakse see koolitöö mall, siis lähevad need artiklid ju eraldi kategooriasse. Hiljem (kolme nädala) pärast saab neid sealt ju hõlpsasti vaadata ja toimetada. Oluline on ainult see, et artiklil oleks koolitöö mall ja selle lisamisele võiks kah vähemalt pool päeva küll Adeliinele jt aega anda--Bioneer1 21. oktoober 2011, kell 13:09 (EEST)[vasta]
Noh, tegelikult teemad on neil vastavalt oma erialale ehk siis peamiselt loodusteadused. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 13:11 (EEST)[vasta]
Minu ettepanek oleks, et tudengid kirjutaks alati resümeesse TUDENGITÖÖ. Siis on viimastest muudatustest kohe näha millega tegu. --Mona 21. oktoober 2011, kell 13:46 (EEST)

Mh, 21.saj, kas saaks säherdust protsessi automatiseerida juba malliga? s.t samamoodi kui on kirjutise osa toimetamisjärgsel salvestamisel, kommentaari rea alguses lõigu nimi/vahepealkiri, samamoodi saab korraldada, et kui on kasutatud malli koolitöö, siis ka salvestamisel ilmub kokkuvõtte lahtrisse/realee "KOOLITÖÖ" ? suwa 21. oktoober 2011, kell 13:50 (EEST)[vasta]
Leian, et sellistel tingimustel ülesannet ei tohi anda. Vikipeedia artiklid peavad olema tingimusteta toimetatavad. Andres 21. oktoober 2011, kell 14:26 (EEST)[vasta]

samas ei saa ka keegi keelata sellistel tingimustel ylesande andmist. samuti kui keegi ei saa keelata väljaspoolsetel koolitööna valmiva artikli toimetamist enne arvestuse saamist. siin on lihtsalt võimalus yles näidata oma head tahet. samasuguse hea tahte näitamiseks ja kasutajate töö omavaheliseks koordineerimiseks on "oodake"-mall. kolm nädalat on muidugi väga palju pikem aeg kui paar minutit.
eks teinekord annab paremini läbi mõelda, millistel tingimustel säärane ylesanne anda. kui leiame yksmeelselt, et nii oli halb, siis tuleb teisiti teha. ma ei tea, kas nii on halb. eks näis. Ohpuu 21. oktoober 2011, kell 14:44 (EEST)[vasta]
Kui ülesanne on juba antud, siis pole muidugi midagi teha. Aga leian, et niisuguse ülesande andmine on vastuolus Vikipeedia põhimõtete ja eesmärkidega. Vikipeediasse kirjutamist ei saa teha mänguks. Vikipeedia ei ole mõeldud keeleoskuse harjutamiseks. Palun vähemalt edaspidi ärge niisuguseid ülesandeid andke. Andres 21. oktoober 2011, kell 15:09 (EEST)[vasta]
Mismoodi on see mänguks tehtud? Kuidas on see ülesanne põhimõtetega vastuolus? Mille poolest need kolmanda kursuse tudengid erinevad teistest uutest kasutajatest? Kusagil pole kirjas, et Vikipeediat ei tohi kasutada väljendusoskuse parandamiseks. Võru keele õppejõud Sulev Iva laseb kirjutada artikleid võru Vikipeediasse just keeleoskuse arendamiseks. Praegu siin on problemaatiline tõesti ainult see minu palve võimalusel kolme nädala jooksul neid artikleid mitte põhjalikult ära toimetada. Aga see on ainult palve. Igaüks teotseb oma kõhutundel. Kui kohe kuidagi ei saa jätta puutumata, siis puudu, aga miks just neid just nüüd ja mitte teisi tuhandeid, mis seisavad toimetamata. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 15:34 (EEST)[vasta]
Kui artiklite toimetamine on segav, siis ju ongi tegu mänguga. Päris Vikipeedias ju tuleb arvestada, et artiklit võidakse toimetada.
Kui väljendusoskuse parandamine käib nii, et teised ei tohi toimetada, muidu rikutakse midagi ära, siis on eesmärk ja vahend segi aetud.
Võib-olla keegi ei puutugi. Aga minu meelest ei tohiks põhimõtteliselt säärast olukorda tekitada, kus mingi artikli toimetamine pole soovitatav. Oleme ju ka oma võistlused nii korraldanud, et tegu oleks tavalise Vikipeedia keskkonnaga, mitte kasvuhoonega. Andres 21. oktoober 2011, kell 15:50 (EEST)[vasta]
Andres, ma saan küll aru põhimõttelisest vastuolust, mis siin on, aga oleme ausad – tegelikult on sellest küsimusest tekitatud siin pseudoprobleem. Mina küll ei ütleks, et sellistel tingimustel artikli kirjutamine on rohkem mäng kui Vikipeedia "päris" täiendamine. Ka tavaolukorras on võimalik tähistada poolik artikkel märkusega, et toimetamisega oodataks. Muidugi, selle kasutusaeg on mõeldud hästi lühikesena, tavaliselt mõne tunni raames, aga see ei tähenda, et me ei võiks lubada erandeid. Ilmselt oleks olnud hundid söönud ja lambad terved, kui neid artikleid oleks tõepoolest kirjutatud kasutajate alamlehtedel ja hiljem artiklite nimeruumi tõstetud ning edaspidi võiks nii neid asju korraldada, aga mingit kohutavat katastroofi sellest praegusest korraldusest ei tõuse. Ma arvan, et pikas perspektiivis on meil sellest üritusest rohkem kasu kui kahju, eriti võib siit loota potentsiaalsete kaastööliste juurdetulekut. -- Toomas 21. oktoober 2011, kell 16:30 (EEST)[vasta]
Vikipeedia eesmärk on, et internetis oleks tasuta saadaval kvaliteetne entsüklopeedia ja selle eesmärgiga antud ülesanne küll kuidagi vastuollu ei lähe. Vikipeedia pidi ka väärtustama koostööd, aga samas näib, et kui võimalus potentsiaalselt väga viljakaks koostööks avaneb, siis näidatakse üles suurt jäikust. Juhin ka tähelepanu asjaolule, et osa inimesed on Vikipeedia nimel interviusid andes lausa üles kutsunud tudengite töid Vikipeedias avaldama. Aga kui seda tehakse, siis on nägu kohe vingus.
Pean ka ise nimetatud ainet võtma ja olin täna loengus. Õppejõu jutust tuli välja see, et terve LOTE teaduskond on seadnud eesmärgiks tudengite tööd Vikipeedia artiklitena vormistada, et neis midagi kasu oleks. See on väga hea märk: väga tihti on õppejõud-õpetajad Vikipeedia suhtes parimal juhul skeptilised. Praegu on väga hea võimalus koostööd arendada. Kui praegune variant hästi ei sobi (artikli toimetamist piiratakse AJUTISELT), siis tuleb mõelda kuidas teha paremini. Üks variant käidi siin juba välja: artiklid tehakse alguses kasutaja alamlehele ja tõstetakse hiljem ümber (selline manööverdamine võib uutes kasutajates segadust tekitada). Et see asi võimalikult libedalt läheks, tuleks välja mõelda, kuidas see täpselt toimuda võiks, teha spetsiaalsed juhendid, suhelda aktiivselt ülikooli(de) ja õppejõududega. Vikipeedia ainult võidaks: pidevalt on häda, et kaastöölisi
See, et me üldiselt teeme midagi ühtemoodi, ei tähenda automaatselt, et kuidagi teistmoodi ei saa või oleks vale. Vikipeedia põhimõtteid on mingi eesmärgi nimel ennegi selektiivselt eiratud.--Kyng 21. oktoober 2011, kell 16:53 (EEST)[vasta]
Nõus Andresega. Mina igatahes ei anna mingeid lubadusi. Kas korraldajad hoolitsevad selle eest, et lingid saaksid korda? Et uued artiklid kantaks vajadusel loenditesse või pandaks neile lingid kuskilt, kust link peaks minema? Kas seda uutele kaastöölistele üldse õpetatakse? Kas seda võetakse arvestuse saamisel arvesse? See, et toimetamata artiklid aastaid seisavad, ei puutu üldse asjasse. Hiljuti tekkinud artiklitel on rohkem või vähem õnnestunud silm peal hoida. Hiljem neid enam sellisel viisil üles ei leia. Kui asi oleks uute kaastöötajate valutus vastuvõtus, ei tohikski me ju enam üldse midagi parandada. Kolmandat korda – miks nad siis ikkagi ei võiks neid asju seni oma alamlehel hoida? Ja minu meelest pole meie asi kellelegi emakeeles väljendumist õpetada. Ühtki kampaaniat ei tohiks teha nii, et see kogu ülejäänud tegevuse pea peale keerab. Ja jälle, kas ei võiks sellistest asjadest juba enne nende ära otsustamist rääkida? Sel teemal on ju ka varem juttu olnud. --Epp 21. oktoober 2011, kell 17:57 (EEST)[vasta]
Loenditesse kandmine ei ole ju kuidagi seotud artikli sisu või toimetamispiiranguga. Ma isiklikult leian, et üldised loendid (Biograafiad, Sõjaväelaste loend jne.) olid ehk vajalikud Vikipeedia algusaegadel, kuid mitte enam. Loendite täitmist ei tohiks kellelegi kohustuseks teha, las sellega tegelevad need, kellele see rõõmu ja rahuldust pakub. Ning linke tuleks panna vastavalt vajadusele, mitte viisaastakunormide täitmiseks.--WooteleF 22. oktoober 2011, kell 03:06 (EEST)[vasta]
Ma olen nõus sellega, et tudengitelt pole tarvis nõuda loenditesse kandmist ja linkide panemist, aga leian, et need asjad on vajalikud. Õnneks tõesti need tegevused ei käi toimetamiskeelu alla.
Üldse, mulle tundub, et üliõpilaste tööde puhul on kõige tähtsam ikkagi sisu, ja hinnata tuleks eelkõige seda. Andres 22. oktoober 2011, kell 09:00 (EEST)[vasta]
Kas seda ei pea uutele tegijatele õpetama, et lingid peavad õigesse artiklisse viima? Seda, et tuleb ümbersuunamised teha? Mina olen arvamusel, et Vikipeedia artiklid on entsüklopeedia artiklid. See, kas need on koolitöö, mingi muu töö või meelelahutus, ei mängi mingit rolli. Nõudmised artiklile ei saa sõltuda sellest, kes ja mis otstarbel neid teeb. Me ei saa jätta ripakile kellegi juhuslikke märkmeid, mis ei moodusta isegi üht lauset. Ja kui selliseid asju ärgitatakse artiklina üles riputama, siis ei ole ju tegemist Vikipeedia kaastööga sellisel kujul, nagu me seda eeldame. Kas meil hakkab siis olema mitut sorti artikleid, koolilaste tehtud ja pärisartiklid? --Epp 22. oktoober 2011, kell 11:20 (EEST)[vasta]
Muidugi.
Mõtlen lihtsalt, et vikipeedia vormistusest tuleks kõigepealt õpetada elementaarseid asju, mitte seda toimetamist, mida meie Sinuga teeme (loenditesse kandmine ja kohtade otsimine, kuhu link uuele artiklile panna). Andres 22. oktoober 2011, kell 13:09 (EEST)[vasta]
Tudengitööna valmisid hiljuti näiteks artiklid Aapo Pukk, Alari Kivisaar, Mikk Granström, Liana Kolodinskaja, Jaan Tangsoo, Peeter Vihalemm, Edvin Vesterby, Mari Pokinen ja Indrek Raudne. Kas oli väga häiriv, et neid koostati. Keegi üldse märkas? Ivo 21. oktoober 2011, kell 17:39 (EEST)[vasta]
Vabandust vahelepuike eest, aga, esimene juhuslik klikk ülalolevale P. Vihalemma artiklile teavitas mind järgmisest, tsiteerin: "Peeter Vihalemm õpetas 1963. aastal Pärnu 4. Keskkooli, kust läks edasi õppima...", minu esiletõst; "ööülesanded" versus "tööülesanded" ;-) --Pietade 22. november 2011, kell 21:48 (EET)[vasta]
Kas Sa ikka lugesid läbi, millest siin eespool jutt käis? Nende puhul ju ei keelatud toimetamist. Aga jah, mina märkan küll uusi artikleid. --Epp 21. oktoober 2011, kell 17:57 (EEST)[vasta]
Toimetamist ei keelata ka siin. Lihtsalt soovitatakse lähema kahe nädala jooksul esitada märkuseid arutelulehele, et üliõpilastel oleks võimalus ise vigasid parandada.
Üliõpilased on ka varem artikleid kirjutanud ja koostavad neid samuti tulevikus. Selles ei ole midagi halba ja see paanitsemine siin on lausa naeruväärne. On palju-palju tõsisemaid probleeme, kui see, et järjekordselt hakkab hulk üliõpilasi artikleid koostama. Lihtsalt on avaldatud soovi, et esialgu piirdutaks juhendamisega ja teataks arvestada, et uued ei ole veel Vikipeediaga päris kohanud ning sellest tulenevalt antaks neile natuke aega. Ivo 21. oktoober 2011, kell 18:29 (EEST)[vasta]
Jah, ka mina leian, et isegi kui kogu muu argumentatsioon kõrvale jätta, siis puhtalt heast tahtest võiks lasta tudengitel tegutseda. Seda enam, et see pole ju mingi absoluutne toimetamiskeeld, vaid lihtne viisakas palve. Töö tulemusena peaks Vikipeedia ju jälle natuke paremaks saama, see on meie kõigi huvides. --Oop 21. oktoober 2011, kell 17:51 (EEST)[vasta]
Las tegutsevad muidugi. Aga nii, nagu Vikipeedias tegutsetakse. Mis palvetesse puutub, siis ma olen ammu nende esitamise ära lõpetanud, sest neile enamasti ei tulda vastu. --Epp 21. oktoober 2011, kell 17:57 (EEST)[vasta]
"Silm silma, hammas hamba vastu!" (Jehoova) "Hallvanakesed yheskoos, hammusta ja löö!" (A. Lindgren) --Oop 21. oktoober 2011, kell 18:32 (EEST)[vasta]
Muidu on täiesti normaalne, et parandusettepanekuid esitatakse ja märkusi kirjutatakse arutelulehekülgedele. Nüüd järsku oleks see aga nagu Vikipeedia põhimõtte vastane, kui esitatakse palve parandusettepanekute lisamiseks arutelulehekülgedele ja soovitatakse järgnevad kaks nädalat ennast vähem vaevata toimetamise raske tööga.
Sooviksin mõelda sellele, et mis on uuele kaastöölisele õpetlikum: kas see, kui tema vead parandatakse teiste poolt ja tal ei ole endal vaja nende pärast üldse muret tunda või see, kui tal lastakse endal kõik korda teha? Kui paljud praegustest kaastöölistest oskasid kohe kõike õigesti teha? Kas oma vigadest õpiti iseenesest või oli vaja, et keegi neile tähelepanu juhiks ja juhendaks? Kuidas peaksid uued kaastöölised leidma tee Vikipeediasse, kui neid siin juhendamise asemel korrale kutsuda soovitakse ja abistamise asemel minema peletatakse?
Kas nüüd hakkab viimaks ka verd lendama või pean veel kommenteerima :) Ivo 21. oktoober 2011, kell 22:06 (EEST)[vasta]
Käesoleva semestri jooksul tekib üliõpilaste poolt loodud artikleid erinevate õppeainete raames muide 400–500 tk. Ivo 21. oktoober 2011, kell 22:06 (EEST)[vasta]
Mina sain Adeliine jutust nii aru, et kogu üritus on mõeldud selleks, et üliõpilased õpiksid keelelist eneseväljendust, ning seetõttu peavad nad ise parandama vead, millele Adeliine tähelepanu juhib. Vormistus- ja sisuvigadest polnud üldse juttu. Järelikult kasutatakse Vikipeediat selleks, et keelt harjutada; artiklite sisul pole tähtsust. Kas ma sain õigesti aru? Kui ei, siis selgitage. 
Kui mitusada artiklit korraga vabaneb toimetamiskeelu alt, ei jõua keegi nendega tegelda. Meil on liiga vähe inimesi, kes uusi artikleid läbi vaatab. Pole meil ka nii palju inimesi, et jõuaks parandamise asemel arutelulehele selgitusi kirjutama hakata. 
Soovitan lihtsalt tulevikus anda selliseid ülesandeid, mis ei segaks toimetajate tööd. Andres 21. oktoober 2011, kell 23:19 (EEST)[vasta]

Selle õppeaine eesmärk on harjutada erialast kirjalikku ja suulist eneseväljendust. Vikipeedia artikkel on üks tekstiliik, mis aitab hästi seda väljendust harjutada. Artikli juures on tähtis keeleline korrektsus, aga vähem tähtis pole sisuline kvaliteet. Et tudengid ülesandest kõige rohkem õpiksid, on eelistatud, kui nad ise oma vead ära parandavad. (Keele)vigadele tähelepanu juhtimine on tehtud minu ülesandeks, aga see ei tähenda, et teised seda teha ei või.
Mida ma palun, ei ole toimetamiskeeld. Ma pöördun Vikipeedia kaastööliste poole, kes on nõus mu palvele vastu tulema. Ma ei suru midagi peale. Ma ei kohusta kedagi. Tudengid teavad, et teistel pole keelatud nende artikleid muuta. Kui te ei toimeta artikleid ise ära, vaid kirjutate arutelulehele, mis on valesti, aitab see tudengitel efektiivsemalt õppida.  See on ainult ettepanek, võimalus osaleda uute vikipedistide sisseelamise hõlbustamises. Ma palun vabandust, kui ma ebapiisavalt selgitasin. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 23:41 (EEST)[vasta]
Soovitan lihtsalt tulevikus anda selliseid ülesandeid, mis ei segaks toimetajate tööd. Andres 21. oktoober 2011, kell 23:19 (EEST)[vasta]

Millised need ülesanded siis olla võiksid? Töö eesmärk ei ole ainult õigekeel vaid väga selgelt nõutakse ka Vikipeedia vormistusreeglite järgimist. Ette on nähtud ka üksteise tööde vastastikune retsenseerimine ja eeldatakse, et ka Vikipeedia kogukond üldiselt loodud artiklit normaalseks peab: see tähendab, et kui keegi kirjutab arutelulehele et siin on see ja see viga, siis tudeng artikli eest enne linnukest kirja ei saa, kui need vead kõrvaldatud.--Kyng 21. oktoober 2011, kell 23:43 (EEST)[vasta]
Andres, kas sa ise ka mõistad, mida sa just ütlesid? Ma siiralt loodan, et ei ja see tuli praegu kogemata. Ivo 21. oktoober 2011, kell 23:47 (EEST)[vasta]
Mida Sa silmas pead? Andres 21. oktoober 2011, kell 23:51 (EEST)[vasta]
Sinu lauset võib tõlgendada täpselt nii, et igasugused püüded rohkem inimesi Vikipeediasse meelitada on täielik jama ja segab toimetajate tööd, kes sooviksid siin rahulikult üksilduses artikleid luua. Ivo 22. oktoober 2011, kell 00:04 (EEST)[vasta]
Ära tõlgenda nii, loe kontekstis. Pean silmas, et kui ülesanne on niisugune, et toimetajate töö segab selle täitmist, siis see ülesanne segab toimetajate tööd. Võib ju ülesande teisiti seada. Andres 22. oktoober 2011, kell 00:12 (EEST)[vasta]
Nüüd on asja olemus arusaadavam.
Minu meelest ei ole tarvis toimetamise ebasoovitavust rõhutada, sest massiliselt lisanduvaid artikleid niikuinii kuigi palju toimetada ei jõuta. Küll aga peaks enne ülesande andmist rohkem juhendama, sest praegu jääb mulje, et vormistusreeglitest ega Vikipeedia artikli olemusest suurt midagi ei teata. Andres 21. oktoober 2011, kell 23:51 (EEST)[vasta]
Praegused artiklialged tulenevad sellest, et mõned üliõpilased soovivad nähtavasti kiirelt oma artikliga algust teha, et keegi teine juhuslikult sama teemat ei valiks.
Oluline on just see, et õpilasi võimalusel juhendada. Siis saavad nad oma eksimused ise likvideerida ja sellega ei kaasneks meile arutut ajakulu toimetamisel ning neile peavalu, kui nende hinde saamine keeruliseks muutub. Kuna üliõpilased peavad suutma lõpuks ise oma artiklid vormiliselt ja keeleliselt korrektseks seada, siis ei tohiks sellega küll kaasneda mingit massiivset viletsate artiklite teket. Ivo 22. oktoober 2011, kell 00:04 (EEST)[vasta]
Juhendamine võtab rohkem aega kui toimetamine.
Ma ei karda viletsate artiklite teket, vaid protesteerin niisuguse ülesande vastu, mis ei võimalda tavalises korras toimetada. Andres 22. oktoober 2011, kell 00:12 (EEST)[vasta]
Niipalju siis personaalsest lähenemisest :).--Kyng 22. oktoober 2011, kell 09:48 (EEST)[vasta]
Mul ei ole personaalse lähenemise vastu midagi, aga meil puudub ressurss, et sadadele inimestele korraga personaalselt läheneda. Pealegi, õppida saab ka otseselt parandustest. Ehk peaks hoopis soovitama küsida, kui paranduste põhjustest aru ei saa. Andres 22. oktoober 2011, kell 10:01 (EEST)[vasta]
Vaadake Arutelu:Williams-Beureni sündroom. Kas ma tohin teisaldamise ise ära teha? Andres 22. oktoober 2011, kell 14:49 (EEST)[vasta]

Andres, sa võid teha, mis sulle hea ja õige tundub. Adeliine 22. oktoober 2011, kell 14:56 (EEST)[vasta]
Probleem võib-olla selles, et tudeng hiljem ei leia oma leheküljet =) --KungFuDuck 22. oktoober 2011, kell 14:58 (EEST)[vasta]
Leiab küll:) Andres 22. oktoober 2011, kell 15:10 (EEST)[vasta]
Olen Andresega nõus: ükski algatatav vikiprojekt ei tohi hetkekski segada Vikipeedia avatud põhimõtetel arendamist. Kui tahta hinnata kellegi isiku konkreetset tööd, näeb seda ju lihtsalt kasutaja kaastöö lehelt.--Andrus Kallastu 22. oktoober 2011, kell 15:45 (EEST)[vasta]

Kas nüüd ongi terve Vikipeedia üks liivakast? Palun öelge koolitöö tegijatele, et tühje artikleid ei tohi teha. --Epp 15. november 2011, kell 10:08 (EET)[vasta]

kas koolitööd jätkuvad kuni novembri lõpuni? Kui jah, siis tuleb neile artiklitele asjakohane mall lisada--Bioneer1 16. november 2011, kell 00:19 (EET)[vasta]
Lisaks "Eesti keele väljendusõpetusele" jõudsid nüüd Vikipeediasse näiteks "Arvutiriistvara II" ja "Sissejuhatus informaatikasse" tudengid. Koolitööd jätkuvad ilmselt umbes kuni semestri lõpuni. Kui kellelgi on ettepanekuid, kuidas seda kõike mõlemale poolele valutumalt ja kasulikumalt korraldada, kuulan rõõmuga. Adeliine 16. november 2011, kell 15:22 (EET)[vasta]
Niivõrd kui mina tean, kasutab Vikipeediat koolitöödes ysna mitu ainekursust eri ylikoolides. Teps mitte kõik õppejõud pole meile sellest teatanud, mõnest oleme kuulnud ysna juhuslikult ning kyllap mõni jääbki teadmata. Ega neid keelata ei saa, nii et parim soovitus on ilmselt: harjuge ära, nyyd ongi nii. (Vaenulikkus pole ka lahendus. Katsume uute kasutajate suhtes ikka viisakaks ja sõbralikuks jääda.) Õnneks pole enamik neist mitmesaja osalejaga massikursused ja õppejõud kasutavad eri lahendusi, mõni laseb tekstid kodus valmis kirjutada ja vaatab enne ylespanekut yle. Sellistest koolitöödest ei pruugi me aru saadagi, näevad välja nagu tavalised artiklid. --Oop 16. november 2011, kell 16:10 (EET)[vasta]
kas koolitöö malle, mille viimane kuupäev oli 14. november, võib pärast ülevaatamisi maha hakata võtma--Bioneer1 16. november 2011, kell 18:53 (EET)[vasta]
Tunnistan oma vigu. Arvasin, et umbes selleks kuupäevaks peaksid artiklid olema võrdlemisi heas seisus ja tudengid oma vigasid märganud ja nendest õppinud. Kahjuks see nii ei ole. Põhjusteks on tudengite suur hulk (ma üksi ei jõua piisavalt kiiresti igaühega tegeleda), nende üldine koormus ja vikiülesande lühikesed tähtajad, keelelise väljenduse tase (osale tudengitest on eesti keel teine keel, kuid probleeme on ka eesti emakeelega) jne. Seega läheb nendega veel aega. Kas panna mallidesse uus kuupäev või mida teha? Ma saan aru, et Vikipeedia artiklid peaksid igal hetkel olema perfektsed ja toimetamata sisu ei tohiks pikka aega seista. Aga see seisab ju niikuinii! Ma saan aru, et toimetajal tekivad võõrutusnähud, kui ta ei saa artiklit toimetada. Ma saan aru, et iga inimene ei ole sündinud vikipedist ja Vikipeediasse oodatakse teatud kriteeriumitele vastavaid kaastöölisi. Aga Vikipeedia on mõeldud kõigile. Vikipeedia ei ole loodud "liivakastiks", aga sisuliselt ta seda ongi: erinevate oskuste ja teadmistega inimesed vormivad kühvelhaaval liivalossi - entsüklopeediat. Igaüks on väärtuslik ja puudujääkide korral aitavad teised. Õpetamine ja juhendamine on efektiivsemad kui eest ära tegemine. Keegi ei ole täiuslik, aga kõigil on õigus õppida. Adeliine 16. november 2011, kell 20:08 (EET)[vasta]
Eks see projekt veidi ebaharilik on, aga minu arust on suur osa selle raames valminud artikleid algajate kohta päris viisakalt välja kukkunud ja tulevad Vikipeediale kasuks. Olen hakanud neid vaikselt toimetama. Mind näiteks häirivad rohkem hoops Vikipeedias perioodiliselt tegutsevad kitsale valdkonnale keskendunud hüperaktiivsed grafomaanid, keda on võimatu jälgida-toimetada. --Vihelik 16. november 2011, kell 21:12 (EET)[vasta]
Mul ei ole midagi selle vastu, kui Vikipeediasse referaate kirjutatakse. Ma paluksin ainult anda niisugused ülesanded, mille puhul artikli toimetamine teiste tegijate poolt ei oleks ebasoovitav. Andres 16. november 2011, kell 21:56 (EET)[vasta]

Alustuseks võiks me kõik Teelele appi minna. Kõigile koos ei tohiks see punt noori ju yle jõu käia. (Ja tõepoolest, grafomaanid on hullemad.) --Oop 16. november 2011, kell 22:00 (EET)[vasta]
Language support group for Estonian

The Wikimedia Foundation has brought together a new team of developers who are dedicated to language support. This team is to support all the languages and consequently it is not realistic to expect that the team members can provide proper support for your language. It is for this reason that we are looking for volunteers who will make up a language support team. 
This language support team will be asked to provide us with information about their language. Such information may need to be provided either to us or on a website that we will indicate to you. Another activity will be to test software that will likely have an effect on the running of the MediaWiki software. We are looking for people who clearly identify their ability. Formal knowledge is definitely appreciated.
As much of the activity will be concentrated on translatewiki.net, it will be a plus when team members know how to localise at translatewiki.net.
Thanks, Gmeijssen 22. oktoober 2011, kell 16:36 (EEST)[vasta]

Ingliskeelne viki

Tekkis küsimus: kui ma lähen inglis-viki leheküljedele, pole ma seal sisseloginud. Teistel keeltel kõik on OK. Kas seda saab kuidagi parandada, või seal tegutsemiseks pean uut kasutajat registreerida? --KungFuDuck 23. oktoober 2011, kell 14:30 (EEST)[vasta]

Selleks on tarvis ühendkontot. Viimase saab luua konto eelistuste alt, täpsemini SIIT (vist?). --kanakukk 23. oktoober 2011, kell 14:50 (EEST).[vasta]
Kui "teistel keeltel on kõik ok", siis eeldan, et ühendkonto on olemas. Ingliskeelses Vikipeedias logib lihtsalt kasutajat tihedamini kontost välja (kui eestikeelses versioonis võid praktiliselt kogu aeg sees olla, siis ingliskeelses pead ikka aeg-ajalt uuesti sisse logima). Ivo 23. oktoober 2011, kell 15:08 (EEST)[vasta]
Olen vaatanud - seal on sama nimega kasutaja registreerinud (kes tegi 3 parandust 4 aasta jooksul). Pean vist oma kontot ümbernimetama. --KungFuDuck 23. oktoober 2011, kell 15:13 (EEST)[vasta]
Kas enda oma või siis kirjutama mõnele inglisviki byrokraadile, kes kasutajanime sulle yle annaks - kui too teine viimasel ajal tõesti ära on. - Muuseas, minul on naljakas lugu eesti Vikisõnastikuga: kasutaja on sama, parool on sama, brauser logib sisse, aga yhendkonto ytleb, et kontosid yhendada ei saa. Mis toimub, seltsimehed administraatorid? --Oop 23. oktoober 2011, kell 16:06 (EEST)[vasta]
Lahendatud. --KungFuDuck 23. oktoober 2011, kell 18:27 (EEST)[vasta]
Kas süsteem väljastab ainult veateate, et kontosid pole võimalik ühendada? ja ei midagi rohkemat? --kanakukk 23. oktoober 2011, kell 16:23 (EEST).[vasta]
Estonia

Hello! The Italian Wikipedians are looking for help on how to improve the quality of their article on Estonia. They would be pleased to learn what you have to say. If you speak either Italian or English, then we need you here! :D --151.75.26.244 24. oktoober 2011, kell 02:33 (EEST)[vasta]
PS: what about placing this link at the top of this page, with an English link title? It would be very useful to foreign people --151.75.26.244 24. oktoober 2011, kell 02:36 (EEST)[vasta]

[:http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:Saatkond Embassy of the Estonian Wikipedia ] - Embassy is better place
and is similar/same as: [:http://it.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Ambasciata L'Ambasciata di Wikipedia]
;) suwa 28. oktoober 2011, kell 13:09 (EEST)[vasta]
Huh, I'm sorry! :P --151.75.103.197 31. oktoober 2011, kell 15:36 (EET)[vasta]
Terms of Use update

I apologize that you are receiving this message in English. Please help translate it.
Hello,
The Wikimedia Foundation is discussing changes to its Terms of Use.  The discussion can be found at Talk:Terms of use. Everyone is invited to join in. Because the new version of Terms of use is not in final form, we are not able to present official translations of it. Volunteers are welcome to translate it, as German volunteers have done at m:Terms of use/de, but we ask that you note at the top that the translation is unofficial and may become outdated as the English version is changed. The translation request can be found at m:Translation requests/WMF/Terms of Use 2 -- Maggie Dennis, Community Liaison 27. oktoober 2011, kell 03:43 (EEST)[vasta]

Wikimedia Foundation arutab  muutusi kasutustingimustes. Arutelu on Metas: m:Talk:Terms of use. Kõik on kutsutud osalema. Kuna ued kasutustingimused ei ole veel lõppkujul, ei saa me anda nende ametlikke tõlkeid. Vabatahtlikud on teretulnud neid tõlkima, nagu on teinud näiteks sakslased (m:Terms of use/de), kuid me palume lehekülje ülaservas ära märkida, et tõlge on mitteametlik ja võib vananeda, kui ingliskeelne versioon muutub. Tõlkesoov asub siin: m:Translation requests/WMF/Terms of Use 2. - kirjutas Maggie Dennis, Wikimedia Foundationi kogukonnakontakt (või kuidas iganes seda ametikohta tõlgitaks). --Oop 28. oktoober 2011, kell 19:57 (EEST)[vasta]
Üks Vikipeedia sünnipäevaüritus Tartus

MTÜ Wikimedia Eesti juhatus korraldab 3. novembril Tartus loengu- ja tutvumisõhtu, millega tähistatakse ingliskeelse Wikipedia kümnendat ja eestikeelse Vikipeedia üheksandat sünnipäeva. Üritus toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis algusega kell 18.00. Ettekannetega esinevad Eesti noorim teadusdoktor Margus Niitsoo (teemal "Teadmised muutuvas maailmas") ja TÜ LOTE arvutitehnika programmijuht Karl Kruusamäe (teemal "Üks lugu Vikipeedia kasutamisest õppetöös: Arvutiriistvara II"). Pärast sõnavõtte saab maitsta kringlit ja teed-kohvi. Ootame kõiki vikipediste, kes tulla saavad. Pärast ametlikku osa toimub spontaanselt valitud kohas vikipedistide järelpidu ja arutelud sektsioonides. Adeliine 28. oktoober 2011, kell 20:20 (EEST)[vasta]

Rahakogumisjuttude tõlge

Jon Harald Søby, kes koordineerib tõlketööd, palus edasi ytelda järgmist:

Tere kõigile. Meil on tarvis Wikimedia foundationi rahakogumiskampaania tekstide eestikeelset tõlget. Kampaania algab 7. novembril ning oleks tore, kui eesti tõlked oleks valmis enne seda. Tõlkimisega saate aidata siin. --Jon Harald Søby
Ma olen kah natuke seal nahistanud, aga võib juhtuda, et ma yksi lihtsalt ei jõua. Nii et paluks appi. --Oop 29. oktoober 2011, kell 11:12 (EEST)[vasta]
Abikäte väänamisest ehk kuidas vikipeediat paremaks teha.

Selline lugu, et ühes vähetähtsas pisiteemas läks lahti sõda, kus eesti vikipedistide raskekahurvägi andis tuld  minu vääritu isiku pihta.  Kuidas see nii juhtus?
Pärast maausuteemalisi dispuute olin tõmbunud Vikipeediast eemale. Siis tegi Oop üleskutse ajalehes, otsitakse tavalugejate abikäsi, et see teretulnud ja vajalik. Mõtlesin et pole hullu, las nad ristiinimesed kirjutavad usuteemasid neid ei puuduta aga enda lõbuks ja teiste rõõmuks edendan mõnd väiksemat muinasajaloo asja.  Sai lisatud Tabelinuse, Lembitu, Unnepewe artiklitesse tsitaate ja tähelepanekuid. 
Teiste vanemate kohta kirjutatud asju ei kakkund keegi maha juurde ka ei kirjutatud eriti vaid tehti kosmeetikat, aga üllatus-üllatus, teemasse "Unnepewe" lisati ports teemat ähmastavat, ühepoolset ja ideologiseerivat jura, mida tavaliselt artiklitest välja roogitakse. Mõtlesin et nojah, kõige hullemad vaenlased on endised sõbrad. Heinapuu juunior mäletas vana vimma ja tegi kogenud vikipedistina geniaalselt kahte asja:
Demagoogiavõtet kasutades seadis lugejate jaoks kahtluse alla Unnepewe nimetähenduse Õnnepäev, kuigi ta on lugenud ja teab 
keeleteadlase Eduard Roosi kirjutist muinasnimedest ja teab ka seda et E. Tarvel pole kusagil põhjendanud oma arvamust. 
Valides tsitaate ja lisades teksti lõi semantilise tähendusvälja, mis lisaks sellele, et muudab artikli laialivalguvaks, näitab  
vanem Unnepewe vähemtähtsama ja nõrgemana kui Läti Hendrik seda ise tegi. 

Neutraalsel kõrvalvaatajal tekib kohe küsimus, et miks mina Tabelinuse muutmisi niiväga ei kaitse ja et miks Ott just Unnepewe teema pekki keeras aga mitte Tabelinuse või vanem Lembitu artikli? Ja et miks seenior Heinapuu asjas kaasa lõi. Aga vaat miks.
Sest Siseministeeriumis mindi närvi minu kirja pärast kus süüdistasin neid totaalses madalalaubalisuses ja lolluses kui nad lubanud panna eesti nimedes tähti wxyz ja nimesid Lembitu (Armastatu) aga mitte Unnepewe (Õnnepäev) ja Karl-Orm aga mitte Mees-Uss. Ja Ott vana vimma meeles pidades teadis seda. Ja teadis ka nimekomisjoni liige seenior Heinapuu. Et see kiri ei meeldinud tema ülemustele Siseministeeriumist ja et kelle leiba sööd selle laulu laulad. Ja mulle ei meeldinud et solgutati ning alandati ning algset soovitud nimekuju ei saanudki ära kinnitatud.
Nimi siiski kinnitati, aga meil kõigil jäi vist mingi okas kannikasse või kuidas seda seletadagi et kõik aru saaks.

usun, et selle konflikti põhjustasid põhiliselt Hallsilma ja teiste kasutajate erinevad arusaamad Vikipeedias valitsevatest yldistest toimetamis-, käitumis- ja viitamisreeglitest.
kuna mul juhtub kodus käepärast olema Henriku Liivimaa kroonika (HCL) ladinakeelne tekst, koos eestikeelse tõlke ja isand Tarvel kommentaaridega, lisasin Oobi palve peale artiklisse Unnepewe kroonikast ladinakeelse lõigu, kus teda mainitakse. tõlke kah.
lõin sisse terve lõigu, sest minu meelest võiks kogu HCL ladina keeles näiteks Vikitekstide kaudu kättesaadav olla. kuni seda pole, võib ju jupphaaval asjakohaste artiklite juures pikalt tsiteerida, mahupiirangut pole. võib ju ka teha mingi faili, kuhu sääraseid lõike koguda, ehk saab lõpuks terve HCL kokku.
Hallsilmale ei pruugi meeldida, et refereerisin samast HCL-i väljaandest ka Tarveli kommentaarid, andes edasi nende sisu. lisasin viite. seda tegin seepärast, et Vikipeedias sisaldavad Eesti ajaloo kohta käivad artiklid (sealhulgas muinasaja ajaloo kohta käivad artiklid) tihtipeale väiteid, mis on viitamata. muinasaega puudutavate väidete juures oleks viitamine veel eriti vajalik, sest suur osa Eesti muinasaja kohta käivat kirjandust on hilisemad tõlgendused nappide allikate põhjal. Vikipeedia põhimõtete järgi peavad aga sellised allikad olema tuvastatavad ja kontrollitavad.
fakte on tarvis allikate järgi viidata, et lugejad ja teised toimetajad saaksid huvi ja tarviduse korral kindlaks teha kasutatud allika ja kontrollida Vikipeedias esitatud teksti algallikat. Vikipeedia esitab yldise kokkuleppe kohaselt juba publitseeritud infot, mitte uusi uurimistulemusi. tõlgenduse juures on eriti oluline märkida ja viidata allikat, sest võistlevaid publitseeritud tõlgendusi võib olla mitu ning need on Vikipeedia silmis põhimõtteliselt võrdsed.
näiteks samadest kaalutlustest lähtudes kõrvaldasin artiklist Lembitu hiljuti viitamata ja asjakohatu hinnangu, et Juhan Luiga on võrreldes teiste muinasaja ajaloost kirjutanud autoritega ebaprofessionaalne uurija, kelle väiteid nood nimetamata teised ei toeta. allikakriitika on vajalik, seda ma siin yldiselt räägingi, aga väited peavad olema viidetega põhjendatud.)
mul puuduvad sisulised arvamused ja eelarvamused Enn Tarveli töö kohta, sest ma ei tunne tema tööd ajaloolasena. eeldan, et ta on HCL-i kommenteerides kasutanud talle kättesaadavat varasemat kirjavara. ma arvan, et tema hinnangud ja tõlgendused on viidatuna põhimõtteliselt sama väärtuslikud kui Eduard Roosi või Edgar Rajandi või Juhan Luiga omad. need kõik peaksid viidatuna artiklis olemas olema. mul oli parasjagu käepärast ainult Tarveli kommenteeritud HCL.
need olid minu kaalutlused ja võin jumalate nimel vanduda, et räägin siin tõtt.
kuidas sellest asjast syndis vandalism, vandalismi tõkestamine ja muu toimetamissõda, oli mulle toona veidi arusaamatu. põhjendamatu sisu kustutamine artiklitest on vandalism, mida ei tohiks Vikipeedias vastutustundlik kasutaja harrastada.
Eduard Roosi artiklite sisu ma enne toimetamissõja algust ei mäletanud. võib-olla olin nende olemasolugi unustanud. jõudsin nendeni kunagi möödunud nädalal, sedagi Kairit Henno refereeringu kaudu.
teadsin kyll, et Hallsilm on oma noorema lapse nimeks pannud Unnepewe, aga ei teadnud, et see oli byrokraatlikult talle nii vaevarikas olnud. tema kirjavahetusest siseministeeriumiga polnud ma ka teadlik, enne kui ta selles kuskil siin Vikipeedias juttu tegi. minu meelest ei kuulu sellised arutelud Vikipeediasse, isegi mitte arutelulehtedele.
mina ei ole mingi nimekomisjoni liige. ma ei tea, kas keegi Heinapuu-nimeline on mõne nimekomisjoni liige või mitte. ma ei ole seda siiani kontrollinud. see võib olla tõsi, see võib olla väitja ekslik arusaamine. kui ka väide komisjoni liikme kohta vastab tõele, pole mul vähimatki aimu tema ametitegevusest komisjoni liikmena.
võin taas jumalate nimel vanduda, et räägin tõtt.
ma ei mõista hulka väiteid, mida Hallsilm siin esitab. mul on nende tõepärasuse uskumisega samuti raskusi. ma ei nõustu yhegi esitatud väitega minu motivatsiooni ja kavatsuste kohta. argumentum ad hominem on siin minu meelest kohatu. kogu loo seos artikliga Unnepewe või Vikipeediaga yleyldse on igatahes sama hästi kui olematu. Ohpuu 4. november 2011, kell 17:53 (EET)[vasta]
loodan, et aegamööda on meil siin võimalik asju ajada yha rohkem sedamoodi, et sääraseid yhe kasutaja syydistusi teiste suhtes võimalikult vähe ette tuleks või siis yldse mitte. Ohpuu 4. november 2011, kell 17:57 (EET)[vasta]
ahjaa — ma ei ole ka teadlik yhegi Heinapuu-nimelise inimese töösuhtest siseministeeriumiga. aga kordan, et selle arutelu õige koht oleks minu meelest kuskil mujal. Ohpuu 4. november 2011, kell 17:59 (EET)[vasta]
Vikipeedia, otsing Google'is ja pahatahtlikkus internetis

Google'iga otsides võib sattuda teatud märksõnade (näiteks isikunimed, aga mitte ainult) korral pornosaitidele, millesse on nähtavalt (eelvaatluselgi näha) või ka nähtamatult pandud linke, mis juhivad eestikeelse Vikipeedia lehekülgedele. 
Klikkimisel saadakse JS/Kryptik.BP Trooja hobune (failile juurdepääsu katse rakendusega C:\Program Files\Internet Explorer\iexplore.exe). Ei hakka kõike välja kirjutama, aga otsingul ilmunud saitide näiteid: 
Ofdatingundressedsisters.com;
get-laid-without-being-broke-core-democratic-values.massageparlourgirls.com/en; 	
Break Youngseductivegirl Ja Blowjob Young Seductive Girl. 
Kui on reaalajaline hea kaitse, siis kustutatakse vastav jama kogemata klikkimisel ära, kuid ehk ei ole see teade siin siiski üleliigne. Korrates: neile pornisaitidele on pahatahtlikult pandud linke eestikeelse Vikipeedia juurde ja Vikipeedia materjalidega, mis on Google’i otsingu puhul näha, seda ka eelvaates.

Viitamiskonstruktsioonid segavad toimetamist?

On juba ennegi öeldud, et pikad viitekonstruktsioonid teksti sees häirivad oluliselt toimetamist. Need tuleks koondada Viited rubriiki. Nt tegin nõnda artiklis Makemake (kääbusplaneet). Minu meelest on nii hoopis lihtsam ja arusaadavam kõigile. --Bioneer1 4. november 2011, kell 01:54 (EET)[vasta]

Nii tundub tõesti parem. --Vihelik 4. november 2011, kell 01:57 (EET)[vasta]
Muidugi parem, aga seda tuleb jälle tükk aega õppida. Andres 4. november 2011, kell 02:12 (EET)[vasta]
Olen selle variandi kasutamisele juba ammu üle läinud ja pikalt polnud siin õppida midagi. Ümberharjumine võib muidugi natuke võtta, aga raketiteadust siin ei ole. (PS! Seal artiklis on kasutusel inglise keelsed viitamismallid).--Kyng 4. november 2011, kell 05:39 (EET)[vasta]
Tavalise viitamise jaoks on redigeerimiskasti all nupud. Selle jaoks oleks ka nuppu tarvis, sest süntaks ei jää meelde. Andres 4. november 2011, kell 07:22 (EET)[vasta]
<ref name=""></ref> ja <ref name="" /> on ju täitsa olemas. Tõsi {{viited|allikad=}} on puudu. Aga üldiselt ma ei kasuta seda redigeerimisakent. Lihtsam ja enim kasutamist leidev süntaks (milleks ma viitamise loen) on niigi peas. Pikemad asjad teen üldiselt offline tekstiredaktoriga. Kyng 4. november 2011, kell 08:59 (EET)[vasta]
Tegelikult on viitamissyntaks päris paljude inimeste jaoks niigi ysna keeruline, seepärast seda nii palju ka ei kasutata kui võiks. --Oop 4. november 2011, kell 09:04 (EET)[vasta]
Pigem ei ole viitsitud lihtsalt asja endale selgeks teha. Nagu öeldud, on kõik vajalikud nupud redigeerimiskasti all olemas ning {{viited|allikad=}} on tavaline mall.--WooteleF 4. november 2011, kell 12:35 (EET)[vasta]
See mall tulebki redigeerimisakna alla panna. Andres 4. november 2011, kell 17:09 (EET)[vasta]
WooteleF, samas ei saa üle ega ümber sellest, et neid asju on võimalik lihtsamaks teha. On täiesti võimalik, et robot lisab inimesi biograafiate loenditesse, ja niisamuti on võimalik, et süsteem suudab vastavale nupule klõpsamisel tekitada kasutajale pop-up akna, kus kaastöölisel on tarvis ainult lahtrid ära täita (trükise ilmumise aasta, pealkirja, autorite jm kohta), misjärel süsteem saadud info ise vajalikesse kohtadesse paigutab, vastavalt kursiivi seab jne. --kanakukk 4. november 2011, kell 12:53 (EET)[vasta]

No tuleb nentida, et alates teatud keerukusastmest - mis mingist vaatenurgast ei pruugigi olla kuigi kõrge - ei viitsi tõepoolest suur osa inimesi endale uuendusi selgeks teha. Nad on kord juba selle asja ära õppinud, miks peaks nyyd ymber õppima? Õpiks parem midagi muud, hiina keelt või Hiiumaa geograafiat. No ja nii nad teevadki. Meeldib see meile või ei, sellega on mõistlik arvestada. --Oop 4. november 2011, kell 13:18 (EET)[vasta]
Tahetakse õppida või mitte, aga asjad arenevad edasi ja muutuvad. Kes sammu pidada ei suuda jäätakse varem või hiljem karjast maha. No ja nii tehaksegi. Meeldib või mitte, aga sellega on mõistlik arvestada.Kyng 4. november 2011, kell 14:37 (EET)[vasta]
Üldine arengutendents on ju ikka kasutamise lihtsuse suunas. See, et artikli redigeerimine läheb keerulisemaks, on just regress. Andres 4. november 2011, kell 17:09 (EET)[vasta]
Karjaga kaasajooksmine minus tõesti ahvatlust ei tekita. Eks siis saavad uute mallide huvilised usinasti minu tehtud artikleid toimetada. --Oop 4. november 2011, kell 17:40 (EET)[vasta]
Ega ka praegusel viitamissüsteemil midagi viga pole. Ma ei näe põhjust, miks tühiasjast probleemi tekitada. Kes viitsib, õpib uue ära. Kes mitte, kasutab vana edasi. Uus süsteem on parem pikemate artiklite jaoks. Lühikestega kavatsen ise praegust edasi kasutada. Isegi praegu kasutan segasüsteemi, kus kirjanduse loetelu ei ole, kuid sama allika korduvaks viitamiseks kasutan lühendeid Viidetes (ref name="ALLIKA LÜHENDNIMI"/>), nagu nt artiklis Puugipask.--Vihelik 4. november 2011, kell 19:36 (EET)[vasta]

muideks, mis "uuest" süsteemist siin üldse jutt on? See kui vaadata malli {{Viited}} ajalugu, siis see allikad= variant on seal alati olemas olnud, see on siis alates 2007 juulist. Sittakanti uued kombed ikka mida õppida.Kyng 4. november 2011, kell 21:14 (EET)[vasta]
Võimalus lisada allikate loetelu viidete malli alla tekkis oktoobris 2009. Selle kohta võib vaadata malli muutmise ajalugu või ka arhiivilehte Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv17#Uus_viidete_mall. --Jaan513 4. november 2011, kell 21:52 (EET)[vasta]
ok, mulle tundus, et varem oli juba olemas. Aga ikka ei ole tegu ju uue asjaga.--Kyng 5. november 2011, kell 07:43 (EET)[vasta]
Kõik inimesed tõesti ei tahagi karjas liikuda. Ja kui nüüd õppimisest juttu teha, siis neid asju on ääretult palju, mille inimesed minu meelest võiksid selgeks õppida. Viidete mehaaniline kopeerimine teisest vikist ei ole just eriline raketiteadus, isegi kui midagi tuleb teise kohta tõsta. See pole ju tõesti mingi uus asi, aga alati polegi tingimata otstarbekas. Teine asi on see, mina tõesti ei kavatse kunagi hakata kasutama lohisevaid ingliskeelseid malle, mis sisaldavad omakorda mingeid katkisi malle, tõlkimata juttu ja kummaliselt lingitud kuupäevi. Ma ei saa üldse aru, kuidas saab sellist asja eeskujuks tuua. Lisaks veel see, et kopipeisti meetodil inglise vikist saadud viidete puhul tuleb alati kontrollida, kas see allikas üldse (enam) eksisteerib ja kas seal on ka tegelikult õigest asjast juttu. Minu kogemus ütleb, et väga tihti pole. Ühes viimastest artiklitest, mille tegin, olid nt inglise viki üheksast viitest viis kättesaamatud. Mõtet on kaasa võtta ikkagi ainult sellised lingid, mis töötavad, aga seda ju ei viitsita kontrollida. See, kui näiliselt on viide olemas, on veel hullem kui viite puudumine. --Epp 6. november 2011, kell 15:06 (EET)[vasta]

Jah, kuidagi väga üle pea kasvavad need ingliskeelsed (ja katkised) mallid. Tuleks kiiremas korras vaadata, kuidas neid (roboti abil?) asendada saab ja nad üldse kustutada. Töökorras ja eestikeelsed viitemallid iseenesest võivad olla, et vormistamist lihtsustada. 90.190.114.172 6. november 2011, kell 15:21 (EET)[vasta]
Pisut teemaväline ülestähendus
Muide, üks vahemärkus viitamise kohta veel. Kui viide käib terve lause või lõigu kohta, siis pannakse see pärast interpunktsiooni. Ainult üksikute faktide kohta käivad andmeallikad märgitakse enne lauselõpumärki. --kanakukk 4. november 2011, kell 12:53 (EET).[vasta]

heh, minu loogika ütleb seda, et kui viidatakse ühte lauset (nt definitsioonid), siis käib viide ENNE interpunktsiooni (nt teadusartiklid ja enamik muid publikatsioone). Kui aga viidatakse rohkem kui ühte lauset, siis pärast teise lause interpunktsiooni. (Kui nt mingi arv vm kindel märk-fraas jne on ühe lause keskel, siis on loomulik see pärast arvu vm kindlat märki-fraasi jne panna)--Bioneer1 4. november 2011, kell 23:17 (EET)[vasta]
Üldiselt on Vikipeedias tehtud nii, nagu kanakukk kirjeldas, aga samas teevad osad ka erinevalt. Oleks ehk mingit ühtset süsteemi vaja. Aga mille järgi seda teha?--Kyng 5. november 2011, kell 07:43 (EET)[vasta]
sõltub kontekstist. Kui lause on lihtne ("X syndis 1789."), ei ole vahet, kas viide pannakse enne või pärast punkti, kõik saavad yhtviisi aru. Kui lause on liitne ("X syndis 1678 ja tal olid karvased kõrvad."), vihjab viide pärast punkti loogiliselt võttes pigem sellele, et viide kehtib terve lause kohta, enne punkti aga jääb võimalus, et viidatakse vaid kõrvu ning synd on tegelikult viitamata. Sama probleem on juhul, kui viidatakse vaid yht lauset, millele samas lõigus eelnevad teised. Sellistel puhkudel on ehk mõistlik lisada viidatava lause või lauseosa ette mall "lisa viide", et viidatud osa oleks selgelt märgendatud. --Oop 5. november 2011, kell 11:47 (EET)[vasta]
Kasutajanime muutmine

Tere, palun muuta minu kasutajanimi Kasutaja:Miacek --> Kasutaja:Estlandia (vahetasin hiljuti kasutajanime inglise ja vene Vikis). Miacek 4. november 2011, kell 13:46 (EET)[vasta]

Tehtud. Üldine soovitus on, et kasutaja registreerib eelmise kasutajanime ka endale. Kui nüüd kerkib esile mõni mure, siis võib otse minu poole pöörduda. --Jaan513 4. november 2011, kell 15:46 (EET)[vasta]
Fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse" autasustamine

12. novembril ehk sellel laupäeval autasustatakse Tallinnas Kullo Lastegaleriis (Kuninga 6) fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse" võitjaid ja tänatakse toetajaid, žüriid, korraldajaid. Üritus algab kell 14.00 ning ei ole mõeldud avalikuna, aga MTÜ liikmed ja vikipedistid on oodatud, kui on võimalus ja huvi osaleda. Esineb pärimusmuusikaansambel ning tutvustatakse võistlusel äramärgitud fotodest rändnäitust. Pärast saab soovi korral minna "omadega" kuhugi edasi ennast mõnusalt tundma. Adeliine 10. november 2011, kell 16:13 (EET)[vasta]

Hääldused

Otsisin üldise arutelu arhiivist, aga ei leidnud peaaegu midagi häälduste märkimise kohta. Kas meil ei oleks mõtet hakata võõrpärisnimedele lisama ka hääldusi? Inglise vikis on IPA süsteemi järgi hääldused lisatud paljudele mitteinglise nimedele. Eestikeelses on hääldusi harva ja ka siis lihtsustatud eestipärane transkriptsioon. Kas selle kohta on arutelu toimunud? --Morel 13. november 2011, kell 23:04 (EET)[vasta]

Me märgime eestikeelse häälduse. Pane arutelu otsingusse "eestikeelne hääldus". --Epp 13. november 2011, kell 23:35 (EET)[vasta]
Inglise vikis kasutatakse hääldust pisteliselt, aga kui, siis on üldiselt hästi vormistatud, sest neil on mitu robotit pandud IPAs kirjutatud hääldusi ühtlustama. Isiklikult olen kahe käega häälduse märkimiseks IPA kasutamise poolt, kuid pessimistliku entusiastina küsin, kas me sellega hakkama saame? Tegemist on siiski väga tehniline süsteemiga, mida on vaja põhjalikult õppida-harjutada. Kõigile tuntud inglise keele häälduse märkimiseks kasutatavatest sümbolitest jääb muude keelte analüüsiks väheseks. --Vihelik 13. november 2011, kell 23:24 (EET)[vasta]
Süsteem on tõesti keeruline ja eri keelte jaoks erinev ([3]), aga kui algatuseks kas või kopeerida neid korralikke ingliskeelse viki hääldusi? Või tegelikult, kui mitte IPA peale minna, siis mingeidki hääldusi peaks lisama, nii nagu meie paberentsüklopeediadki seda teevad. --Morel 13. november 2011, kell 23:32 (EET)[vasta]
Ma arvan, et esiteks me ei saa sellega hakkama ja teiseks pole lugejal sest mingit kasu, sest ta ei oska seda lugeda. Mina olen nii aru saanud, et meil on kokkulepe, et see jäägu vikisõnastikku. --Epp 13. november 2011, kell 23:35 (EET)[vasta]
See, mida Epp ütles, on minu seisukoht, ja kõik sellega nõus ei ole.
Leian, et lugeja peaks eelkõige teada saama, kuidas nime eesti fonoloogia raames hääldada.
Kas peaks ära tooma täpse häälduse IPA transkriptsioonis, on vaieldav. Esiteks, selle võib jätta Vikisõnastikku. Teiseks, siin (ka Vikisõnastikus) tuleb arvestada, et ei pruugi olla ainsat õiget hääldust. Näiteks inglise keeles seda minu teada üldjuhul ei ole. Kolmandaks, (ka Vikisõnastikus) tuleb lahendada küsimus, kuidas lugeja võimalikult lihtsalt suunata sümbolite tähenduse juurde. Andres 13. november 2011, kell 23:47 (EET)[vasta]
Ah jaa, häälduse märkimine on ette nähtud, kuigi enamasti seda pole tehtud. Muidugi tuleb hääldused lisada. Andres 13. november 2011, kell 23:48 (EET)[vasta]
Pärisnimed ju ei käi vikisõnastikku? Või? Ja kasutaja ei lähe ju sinna otsima, kui ta artiklit loeb. Nõus, et IPA võib olla ka lugejale liiga keeruline, aga mingid hääldused peaks ikka olema. Minu mure on ikka see, et koolilaps, kes vaatab nt artiklit Jean Cocteau'st, oskaks seda nime ka enam-vähem õigesti hääldada. Ka paberentsüklopeediad jäävad siin poolele teele, sest eesnimede hääldusi seal enamasti pole. Aga asi seegi. --Morel 13. november 2011, kell 23:50 (EET)[vasta]

Tahtsin just sama öelda, aga Morel jõudis ette. Ligikaudne hääldus tuleks tõesti panna, meil on seda vikis ka tehtud (tavaliselt ilmselt EE või TEA järgi); näidet ei tule kohe pähe--Bioneer1 13. november 2011, kell 23:55 (EET)[vasta]
Võib-olla enamusele IPAst abi pole, kuid paljudele siiski on. Ega nurksulgudes IPA lisamine artiklit kehvemaks tee, pigem vastupidi. Maailmas on palju keeli, mille häälduse märkimiseks meie fonoloogia absoluutselt ei küündi (toonid, klikid, helitud täishäälikud jmt.). Ja isegi kui meie oma fonoloogias on häälik olemas, nagu näiteks helitud nasaalid sõnades lehm [ˈlehm̥] ja lasn [ˈlɑsn̥], tahaks näha, kuidas seda ilma IPAta (ilma nullikeseta nasaali all) helilisest nasaalist eristada. On keeli, kus kas kaks sõna erinevad vaid nasaali helilisuse või helituse poolest. Sarnaseid näited minimaalsete paaride kohta on tuhandeid. Kokkuvõtlikult arvan, et kes oskab ja viitsib, see lisagu ka IPA hääldus. Topelt ei kärise. --Vihelik 14. november 2011, kell 00:12 (EET)[vasta]
Ka ligikaudse häälduse puhul võiks ehk olla mingid reeglid, nt milliseid lisasümboleid häälduses kasutada (kas prantsuse nimede puhul kirjutada ö-laadse e vasteks alati ö või pigem ə, kuidas anda edasi nasalisatsiooni jne). Ka paberentsüklopeediad käituvad siin erinevalt. Ma pooldan samal ajal kahte suunda: väga lihtsate vahenditega ligikaudseid hääldusi (umbes nagu vanasti oli lasteraamatute sabas) ning IPA-hääldust. Ma ei näe ka põhjust, miks ei võiks olla mõlemad korraga või mitu varianti (nagu mõne nime puhul ongi vajalik). --Morel 14. november 2011, kell 00:17 (EET)[vasta]
Täpsustuseks: mitu varianti siis selles mõttes, et nt mõnel nimel on nii bengali- kui hindikeelne hääldus vms. --Morel 14. november 2011, kell 00:21 (EET)[vasta]
Lisaks kui keegi kardab, et hääldusega "rikub" ära esimese lause, siis saab selle ka eraldi märkusena artikli alla eraldi rubriiki lisada (nagu praegu vikipeedias viib ülakirjas numbriviide alla eraldi rubriiki)--Bioneer1 14. november 2011, kell 00:34 (EET)[vasta]
mina muide olin väga üllatunud, kui avastasin, et viidete mehhanismi kasutatakse vahel ka märkuste lisamiseks -- naljalt neid linke ei kliki kui parasjagu väite allikat ei otsi. Ei oskaks hääldust nõnda otsida. --Ker 14. november 2011, kell 00:59 (EET)[vasta]
Mina ka viiteid märkusteks ei kasutaks. Ilus näide selle kohta, kuidas IPA, omakirjaline mugandus ja heliklipp palju ruumi ei võta, on kohanimi Minot inglise vikis. Ilma häälduspildita kipuvad isegi jänkid, kes sealtkandist pärit pole, linnanime prantsuspäraselt hääldama. --Vihelik 14. november 2011, kell 01:01 (EET)[vasta]
Bioneer1 mõtles vist seda: Mall:Märkus.--Kyng 14. november 2011, kell 09:18 (EET)[vasta]
See mall annab lihtsalt võimaluse vajaduse korral etümoloogiat artiklis pikemalt lahata, kui vikisõnastikku ei taha seda panna. Konstruktsiooni näidet võib näha lehel Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev sodi--Bioneer1 14. november 2011, kell 12:27 (EET)[vasta]
häälduste asi on parasjagu huvitav teema. yldiselt pooldan häälduste lisamist, kus seda suudetakse teha ja kus see vajalik võiks olla (mõistlikkuse põhimõtet järgides). helifail on alati abiks. iga lisatud häälduse kohta võiks öelda, mis keele või murde hääldus see on.
lisaks IPA-le on olemas näiteks soome-ugri keelte puhul tarvitatav FUPA ehk soome-ugri transkriptsioon (ka FUT). IPA-s eesti keelt eesti keeleteadlased reeglina ei kirjuta, olen foneetiku suust kuulnud väidet, et eesti keele IPA-s kirjutamiseks ei ole väljakujunenud traditsiooni. samuti vadja keelt ja teisi soome-ugri keeli on ka enamasti kirja pandud FUPA-s.
IPA kasutamisel on samuti systeemisiseseid modaalsusi — yhte asja saab lihtsamalt ja keerulisemalt kirjutada. et osa rahvast ei tunne IPA-t või FUPA-t, pole minu meelest kaalukas põhjus jätta seda kasutamata. FUPA ja IPA märgid saab ju arusaadavalt ning näidete varal tabelis lahti seletada. olen tarvidusel neid tabeleid tarvitanud, et hääldusest sotti saada.
pärisnimesid Vikisõnastikust vist täiesti välistatud pole: (näide 1: Smith; näide 2: Satō; näide 3: Suzuki). pärisnimed on nimisõnade alamhulk. kus näiteks eestikeelsete eesnimede ajalugu jms nende kohta käivat onomastilist teavet hoida – kas Vikipeedias või Vikisõnastikus —, selle yle annab vaielda. minu meelest võiks mõlemas olla: Vikipeedias pigem kultuuriloolise, Vikisõnastikus pigem keeleteadusliku lähenemisega, kusjuures osa materjali kattuks. Ohpuu 14. november 2011, kell 14:57 (EET)[vasta]
See on muidugi õige, et ka IPA raames saab lihtsamalt ja keerulisemalt. Nt ingliskeelses Arvo Pärdist rääkivas artiklis on praegu "Estonian pronunciation: [ˈɑrvo ˈpært]", varem oli keerulisem  [ˈɑr̺vɔ ˈpær̺t]. Seejuures viimane vist polnudki rangelt võttes IPA, ma ei ole tausta täpselt süvenenud. --Morel 14. november 2011, kell 21:44 (EET)[vasta]
Arvan küll, et Vikisõnastikku vaadatakse, kui meil on sinna link. Igal juhul saab seal hääldust täielikumalt kajastada. Ma ei ole IPA vastu, kui on olemas ka eestipärane hääldus, esitus ei ole koormav, on olemas vajalikud lingid ja märgitud keel jne. Eesti fonoloogia piires ei saagi edasi anda kõiki võõrkeele häälduserinevusi, isegi kui need on võõrkeeles fonoloogiliselt olulised. 
Pärisnimed käivad Vikisõnastikus küll. 
Minu meelest on viidete paigutamine muude märkuste hulka OK. Trükis ju seda tavaliselt tehakse. Andres 15. november 2011, kell 02:06 (EET)[vasta]

Kas oleks siis mõistlik teha IPA mallid eri keelte jaoks, nii nagu need inglise vikis on? Meil on Mall:IPA, ehk saab seda edasi arendada? Ma ei ole mallidega tegelenud, ehk keegi teadjam saab aidata? --Morel 16. november 2011, kell 15:06 (EET)[vasta]

Kopeerin siin ja osaliselt ka siin toimunud arutlusest natuke materjali. Muutsin siis praegu Mall:IPA ehitust nii, et IPA hääldus on esitatud lingina leheküljele IPA (mida muidugi peaks selles osas kõvasti täiendama), vt Albert Camus. Vastuväide oleks see, et mõnel võib näidata linki siiski allajoonituna sõltuvalt ta enda seadetest, allajoonimine aga võib teatud IPA sümbolite puhul segama jääda. Teine võimalus oleks kirjutada malli sisse "IPA:" või "IPA hääldus:", mis kuvataks enne hääldust, kusjuures see oleks lingitud artiklile IPA. (See võib aga olla teatud juhtudel ebasoovitav, nt kui ühel lehel esitatakse selle malliga miskipärast palju hääldusi, siis poleks seda prefiksit kõikjale vaja.) Lisaks näitab endiselt häälduse peal hiirt hoides teksti "IPA hääldus".
Kas järjekord NIMI [eestipärane_hääldus, IPA_hääldus] (eluaastad) on eelistatud? Inglise ja saksa vikis näiteks on hääldus eluaastate sulgude sees. Kahe häälduse eraldusmärgiks on praegu koma; vahepeal oli ka kaldkriips, aga see ei näinud hea välja.
Milliseid soovitusi veel oleks, kui võtta aluseks, et ideaalis võiks olla kaks hääldust, ligilähedane eestlasele + IPA? Nt kus ja kuidas peaks ära näitama keele? Kas võiks ka teha malli "Hääldus", millega saaks märgistada ligilähedast eestipärast hääldust ja mis võiks seda infot ka hiirega ülelibistamisel näidata? --Morel 21. november 2011, kell 00:58 (EET)[vasta]
Kärsitult katsetasin ka keelepõhise IPA-malliga: tegin inglise viki malli põhjal Mall:IPA-fr, mille puhul saab kuvada eri asju häälduse juures (dokumentatsiooni/juhendit veel ei tõlkinud), ja kasutasin seda artiklis Albert Camus.
Põhimõtteliselt saab siis eri switch'e kasutades kuvada (näited on hüpoteetilised) lihtsalt [[alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [IPA: [alˈbɛʁ kaˈmy]]. Malli annab mõistagi timmida vastavalt vajadusele. --Morel 21. november 2011, kell 04:13 (EET)[vasta]
See, mis praegu on artiklis Albert Camus, on minu meelest OK. Kui on märgitud algkeele hääldus, siis tuleb kas kogu hääldus või ainult algkeelne hääldus paigutada sulgude sisse enne sünniaega, muidu ajavad nurksulud asja ära. Andres 21. november 2011, kell 09:22 (EET)[vasta]
Need kaks lauset nagu räägivad natuke üksteisele vastu. Või saan ma millestki valesti aru? --Morel 21. november 2011, kell 12:30 (EET)[vasta]
Minu viga. Praegune lahendus on mulle vastuvõetav. Andres 21. november 2011, kell 16:30 (EET)[vasta]

Helifail häälduses: saab kasutada Mall:Audio või Mall:Kuula, mõlemaid on eesti vikis ka kasutatud (näide 1, näide 2). Mulle endale tundub see esimese malli kõlari-ikoon silmapaistvam kui teise malli play-nupu ikoon, aga see on muidugi subjektiivne.--Morel 22. november 2011, kell 03:34 (EET)[vasta]

Kekkonen

Please note vandalism by different ip's to Urho Kekkonen, replacing good pictures with blurry ones. See also Commons vandalism report. Bw --Orland 15. november 2011, kell 23:33 (EET)[vasta]

Wikimedia leheküljed

Täna avastasin seoses ühe veateate saatmisega MediaWikile, et Wikimedia ja MediaWiki vikide lehed kaalukas enamuses enam ei valideeru. Veel mõni aeg tagasi nad kindlasti valideerusid, proovisin. See käib ka meie koduviki kohta. Võite julgelt proovida nii World Wide Web Consortiumi (http://validator.w3.org) kui ka Validome (http://www.validome.org/) validaatorit. Minu meelest on see väga tõsine mure. Kui kodulehe kood ei ole õigesti kirjutatud, võivad veebibrauseritel tekkida tõlgendamisel raskused ja vastuolud. Tegelen sellega. --Jaan513 18. november 2011, kell 16:15 (EET)[vasta]

Oleks tarvis malliabi

Wikimedia Eesti ja konkreetselt minu poole pöördusid inimesed Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Yhendusest palvega leida keegi, kes kannaks Vikipeediasse "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" sisu: ca 8000 artiklit Eesti teadlastest (ja võib-olla ka mingis koguses pilte, nende täpseid autoriõigusi alles uuritakse). Kuna teadusfilosoofia ja -ajalugu on ysna täpselt minu valdkond, pakkusin, et võin ise olla see, kes tehnilise töö ära teeb. Vikindamine läheb mul suhteliselt sujuvalt ja pealegi olen (muuhulgas) elukutseline keeletoimetaja, millest on selle töö man palju kasu. Mingeid "niite" selle ettepaneku kyljes ei ole: ETBL-ist on ilmunud kaks köidet, järgmise kahe paberil trykkimine on kulukas ja tänapäeval ei jõua sisu pealegi sedakaudu lugejateni. Yhendust huvitab ainult, et tekstile oleks viidatud-lingitud (lähemal ajal pannakse raamatufailid algkujul Teaduste Akadeemia saidile yles, nii nagu nad parajasti on). Võime sõlmida ka Wikimedia Eesti kaudu kokkuleppe, et nt pärast juhtkonna vahetust ei saaks keegi antud luba tagasi võtta. Selline projekt võiks näidata head eeskuju ja innustada ka teisi organisatsioone ja asutusi oma teavet Vikipeedia kaudu avalikku kasutusse andma.

Kysimus on nyyd selles, et kui ma teksti olemasolevatesse artiklitesse lisan, piisab tavapärasest viitamisest, kui artikkel aga siiani puudub, läheb sinna artikli tekst suuresti algkujul, ainult vikindatuna - sorry, ent teksti ymber jutustada ma tõesti lihtsalt ei jõua, eks see hiljem tasapisi täieneb ja areneb. Ilmselt oleks mõistlik lisada artiklite alla lihtne selgitav mall umbes sellise kirjaga: "Käesoleva artikli aluseks on "Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon" vastavalt Wikimedia Eesti ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse kokkuleppele." Kui nad oma versiooni yles saavad, saame malli kaudu ka algtekstile linkida (oleks mõttetu käsitsi tuhandeid linke lisada). Aga kes oleks nii kena ja säherduse malli teeks? Mina lihtsalt ei oska, mõnel teisel läheks märksa sujuvamalt. --Oop 22. november 2011, kell 14:06 (EET)[vasta]
Algatuseks midagi lihtsat. Või tahad rohkem kelli ja vilesid? --Morel 24. november 2011, kell 01:54 (EET)[vasta]
Ei, aitäh, ma ei oska nagunii vilistada ja kella vaatan ekraaninurgast mobiilist. Suurepärane, tuhat tänu. --Oop 24. november 2011, kell 02:40 (EET)[vasta]
Selline märkus võiks olla pigem arutelulehel nagu Mall:Tõlgitud leht (või artikli ajaloos). Ta pole otseselt viide ega kirjandus ja jääb sinna alla kuidagi rippuma. Kas tahad, et mallil oleks vastavale redaktsioonile viitav parameeter (lingis oldid)? See parameeter tuleks vist ikkagi igale artklile eraldi lisada. Ja kas need 8000 on kõik üldentsüklopeedia jaoks artikliväärilised? Võib-olla mõne elulugu on nagu elulugu ikka, ilma millegi eriliselt tähelepanuväärseta? Pikne 24. november 2011, kell 13:47 (EET)
Eesti Vikipeedia on siiani olnud ysna inklusionistlik. Meie tyypiliste noorsportlaste ja bussipeatustega võrreldes on ETBL-i kantud teadlased kindlasti tähelepanuväärsed; põhimõtteliselt kvalifitseerub Eesti oludes juba ETBL-i artikkel tähelepanuväärsuse kriteeriumiks. Pigem on sealt mõni puudu, kelle meie oleks ehk sisse pannud. Nad on muidugi ikkagi 17. sajandist alates ka, selle aja jooksul natuke ikka koguneb. - Praegune mall ei ole eriti silmakarjuv, nii võiks vast olla kyll. Kui neid ajapikku olulisel määral muudetakse, eks siis võetakse ka maha. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Oop (arutelu • kaastöö) .
Inglise vikis kasutatakse ka enamasti selliseid tagasihoidlikke malle artikli sees, vt nt artiklit Sibylline oracles, sektsioon Sources. Praegu võiks teha artikli ETBLi kohta ja viidata malliga sinna; artiklisse endasse saaks siis kunagi panna viite nende andmebaasile, kui see ükskord avalikuks saab. --Morel 24. november 2011, kell 15:15 (EET)[vasta]
olen nõus, et sääraseid malle, nagu see mis teeb märkest {{Biblica}} lause "This article incorporates text from Encyclopedia Biblica, a publication now in the public domain.", võiks siin eestikeelses Vikipeedias tarvitada. usun, et ETBL pole viimane eestikeelne teatmeteos, mis vabalt kasutatavaks muutub.
arvan jätkuvalt, et ka märge selle kohta, et artikkel on mõnest teisest Vikipeediast tõlgitud, peaks olema artikli enda lehel (mulle tundub, et meil ei olnud selle kohta viimati yksmeelt, olen ise artiklilehtedele neid vahepeal juurde tekitanud).
ETBL-i ja muid sääraseid allikaid märkivad mallid peaksid minu meelest olema artikli enda lehel, isegi kui saavutame yksmeele, et tõlgitud artikli märkus peaks kolima kuhugi mujale.
nõustun praegu ka Oobi argumentidega inklusionismi poolt. ETBL-i pääsemine tundub olevat piisav tähelepanuväärsuse kriteerium. -- Ohpuu 24. november 2011, kell 16:14 (EET)[vasta]
Milliste argumentidega? Et hullemaga võrreldes pole viga? Lihtsalt ühtedele meeldib enamvähem kõigest kirjutada ja teistele mõnevõrra traditsioonilisem lähenemine entsüklopeediale. Ma pole ise süvenenud ja mul puudub ülevaade ETBLi sisust, sellepärast küsin.
Kui kõnealune märge on dokumentatsiooni lisatud, siis minu meelest peaks ta sinna jääma olenemata sellest, kui palju sisu muutub. Arutelu ja artikli ajalugu on just õiged kohad igasuguste artikli kirjutamist ja konkreetseid redaktsioone puudutavate märkuste jaoks. Miks ta artiklis endas peaks olema?
A, hoopis mingisugune Vikipeedia-väline andmebaas tuleb, mille kirjele linkida? Sellele redaktsioonile, kuhu ETBLi sisu lisati, ei taheta linkida? Pikne 24. november 2011, kell 17:40 (EET)
Mis igasugustesse vabadesse allikatesse puutub, siis ma pole ka kindel, kas Vikipeedia peaks lihtsalt teisi kopeerima. Pikne 24. november 2011, kell 17:40 (EET)
Püüan kokku võtta: ETBL on seni paberil ilmuv teatmeteos, mille toimetus lubab oma materjale Vikipeedial kasutada (Oobi info). Vikipeedias kasutame, lisame lehekülje lõppu malli, et artikkel põhineb sellel. Loomulikult saab artiklit ka edasipidi täiendada, ja peabki seda tegema, aga esmaversiooni aluseks on ETBL (v-o peab seda mallis veel täpsemalt sõnastama?). Linkima ei peaks tulevikus minu arvates mitte nende andmebaasi üksikutele kirjetele (kes teab, kas ongi lingitavad), vaid lihtsalt andmebaasile endale Vikipeedia artikli "ETBL" kaudu. Mh? --Morel 24. november 2011, kell 17:53 (EET)[vasta]
Kas see "luba" vastab ka CC-BY-SA 3.0 litsentsitingimustele?--AivoK 24. november 2011, kell 19:03 (EET)[vasta]
1. Niivõrd kui mina ETBL-i tegijaid tean, ei tee nad mingit andmebaasi, vaid (nagu selgub ka minu eelnenud jutust, kui võtta vaevaks see läbi lugeda: "raamatufailid algkujul") riputavad yhel hetkel lihtsalt doc-, pdf- vms formaadis failid yles. Millal täpselt nad seda teevad, mina ei tea ja ise teha ei saa. Kuna seni on ilmunud vaid kaks esimest köidet, oleks meist mõistlik veebi pandud köidetele linkida, kuna millelegi muule viidata ei ole. Praegu on minu käes n-ö käsikiri. 2. Ma olen juhtumisi yks neist inimestest, kes praegu tegutsevad tasakesi selle nimel, et osa eesti Vikipeediat puudutavaist autoriõiguse lahtistest kysimustest laheneks. Olen pidanud ka mitme kirjastuse nimel auoriõiguse teemalist kirjavahetust rahvusvaheliste kirjastusagentuuridega. Jah, ma tulen ise ka selle peale, et kysida, kas tekst antakse täisvabaks. Ning jah, antakse kyll. Kopeeri, loe heliplaadile, tee mängufilm või kaltsuvaip, nii nagu ise tahad. 3. Ma olen varem ka märganud, et meil on ysna mitu inimest, kelle arvates tuleb igasugusest mujalt annetatavast sisust keelduda, näidata iga koostöösoovi peale keskmist sõrme ning tunnistada kõlbulikuks vaid pyhal automaagilisel teel taoistliku mittemidagitegemise läbi tekkiv sisu, mida jumala pärast ei tohi keegi kuidagi koordineerida, hoogtöö korras ette võtta või muul moel korrastatult teha. Teeme siis säherduse toreda kompromissi, et mina toksin need artiklid vaikselt sisse ja need, kellele ei meeldi, kustutavad kõik minu tehtu jälle ära kui mittetähelepanuväärse, nõmedalt kopeeriva, entsyklopeediale mittetraditsiooniliselt läheneva ja...  kui kellelegi veel mõni patt pähe tuleb, siis need ka (lihahimulise, idolaatrilise, mõrvarliku... kriipsuta õige alla). Sel juhul peaks kõik ju ometi hea, õiglane ja õilis olema, kohe ilus vaadata ning kõigil syda rahul. --Oop 24. november 2011, kell 22:15 (EET)[vasta]
Narva ja Ivangorod

Ja nyyd kysimus hoopis teisel teemal: kas keegi oleks huvitatud eesti ja vene Wikipediate koostööprojektist Narva ja Jaanilinna/Ivangorodi teemal? See on ajalooliselt yhtne piirkond, mille kohta on allikaid kahes keeles, mõlema yhtviisi tarvitamist piirab aga kummaski kogukonnas keelebarjäär. Lisaks võiks kohalikest muuseumitest leida põnevaid materjale digiteerimiseks. Maht ei ole ylejõukäivalt tohutu, nii et mõistliku aja jooksul võiks jõuda oluliste tulemusteni, teema on aga enam-vähem neutraalne (võrreldes mõnegi muuga). Ja see, kui eestlased ja venelased suudavad tõhusalt koostööd teha, torkaks rahvusvaheliseski ajakirjanduses silma ning tõmbaks Wikipediale tähelepanu. Ainult et kes kampa lööks? --Oop 22. november 2011, kell 14:15 (EET)[vasta]

Minule kui vanale russofiilile see idee meeldib, ainult et ... ajaga on nii viletsad lood, et ühtegi lisakohustust ei julge endale enam võtta. Kõik tähtajad kukuvad lähikuudel, aga tehtud pole midagi. Nii et toetan vaimus, aga muud abi ei julge ega saa lubada. -- Toomas 22. november 2011, kell 14:19 (EET)[vasta]
Mida see asi endast üldse kujutaks? Lihtsalt Narva- ja Ivangorodi-teemaliste artiklite täiendamist?--WooteleF 22. november 2011, kell 14:25 (EET)[vasta]
Kõike seda, mida me teha tahame. Võime teha poolakate eeskujul vikiekspeditsiooni Narva, pildistada ja kohalike asutustega kõnelda. Rääkida Narva Muuseumiga ja leida huviline, kes põnevaid materjale skänniks või yles pildistaks. Vastastikku huvipakkuvaid tekste tõlkida. Jõekaldal istuda ja jalgu kõlgutada. Kõik ettepanekud on teretulnud. Esialgu on plaan selles staadiumis, et yks vene admin käis Eestis ja pakkus mõtte välja, ma lubasin meiepoolset huvi uurida. Kõige parem oleks muidugi, kui me suudaks seda mõtet kohalikus meedias propageerida ning leida uusi kaastöölisi, kes teemast huvituvad. --Oop 22. november 2011, kell 14:33 (EET)[vasta]
Geonarva elab Narvas ja oskab ideaalselt vene keelt :) Adeliine 22. november 2011, kell 14:46 (EET)[vasta]
Ma tean. Aga "Las Geonarva läheb ja teeb koostööd" ei ole minu arust siiski kõige parem projekt. Pigem võiks arvestada, et ta on meie mees Havannas, nii-ytelda viies kolonn. --Oop 22. november 2011, kell 14:56 (EET)[vasta]
Noh, umbes nii ma mõtlesingi. Adeliine 22. november 2011, kell 15:17 (EET)[vasta]
Wikimania 2013

Kui keegi on huvitatud osalemisest žüriis, mis otsustab, kus toimub 2013. aasta Wikimania, siis nüüd ja ainult nüüd on sul see võimalus. Ainsad tingimused on, et sa oleksid mõnes projektis kaastööline ja sul oleks žüriiliikme tööks veidi vaba aega 2012. aasta jaanuaris-märtsis. Kui soovid endale sellist suurepärast otsustusõigust, siis kirjuta võimalikult kohe James Forresterile (jdforrester ät gmail com), detsembri esimesel nädalal tahetakse žürii välja kuulutada. Lisainfot saab vist siit ka. Adeliine 24. november 2011, kell 03:19 (EET)[vasta]

Üleslaadimisleht

Miks pildi üleslaadimise lehel kasti all olevad märgid enam ei tööta? --Epp 24. november 2011, kell 15:25 (EET)[vasta]

See on arvatavasti seotud MediaWiki versioonile 1.18 üleminekuga oktoobri alguses. Mõnes vikis töötavad (nt inglise omas ja Commonsis) need märgid praegu üleslaadimislehel ja mõnes mitte (saksa, prantsuse, taani). Tuleks vaadata, mis esimestes teisiti on tehtud. Pikne 24. november 2011, kell 17:40 (EET)

@@ 483. rida: / 483. rida: @@
 ::::::: Püüan kokku võtta: ETBL on seni paberil ilmuv teatmeteos, mille toimetus lubab oma materjale Vikipeedial kasutada (Oobi info). Vikipeedias kasutame, lisame lehekülje lõppu malli, et artikkel põhineb sellel. Loomulikult saab artiklit ka edasipidi täiendada, ja peabki seda tegema, aga esmaversiooni aluseks on ETBL (v-o peab seda mallis veel täpsemalt sõnastama?). Linkima ei peaks tulevikus minu arvates mitte nende andmebaasi üksikutele kirjetele (kes teab, kas ongi lingitavad), vaid lihtsalt andmebaasile endale Vikipeedia artikli "ETBL" kaudu. Mh? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 24. november 2011, kell 17:53 (EET)
 :::::::: Kas see "luba" vastab ka [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.et CC-BY-SA 3.0] litsentsitingimustele?--[[Kasutaja:AivoK|AivoK]] 24. november 2011, kell 19:03 (EET)
+::::::::: 1. Niivõrd kui mina ETBL-i tegijaid tean, ei tee nad mingit andmebaasi, vaid (nagu selgub ka minu eelnenud jutust, kui võtta vaevaks see läbi lugeda: "raamatufailid algkujul") riputavad yhel hetkel lihtsalt doc-, pdf- vms formaadis failid yles. Millal täpselt nad seda teevad, mina ei tea ja ise teha ei saa. Kuna seni on ilmunud vaid kaks esimest köidet, oleks meist mõistlik veebi pandud köidetele linkida, kuna millelegi muule viidata ei ole. Praegu on minu käes n-ö käsikiri. 2. Ma olen juhtumisi yks neist inimestest, kes praegu tegutsevad tasakesi selle nimel, et osa eesti Vikipeediat puudutavaist autoriõiguse lahtistest kysimustest laheneks. Olen pidanud ka mitme kirjastuse nimel auoriõiguse teemalist kirjavahetust rahvusvaheliste kirjastusagentuuridega. Jah, ma tulen ise ka selle peale, et kysida, kas tekst antakse täisvabaks. Ning jah, antakse kyll. Kopeeri, loe heliplaadile, tee mängufilm või kaltsuvaip, nii nagu ise tahad. 3. Ma olen varem ka märganud, et meil on ysna mitu inimest, kelle arvates tuleb igasugusest mujalt annetatavast sisust keelduda, näidata iga koostöösoovi peale keskmist sõrme ning tunnistada kõlbulikuks vaid pyhal automaagilisel teel taoistliku mittemidagitegemise läbi tekkiv sisu, mida jumala pärast ei tohi keegi kuidagi koordineerida, hoogtöö korras ette võtta või muul moel korrastatult teha. Teeme siis säherduse toreda kompromissi, et mina toksin need artiklid vaikselt sisse ja need, kellele ei meeldi, kustutavad kõik minu tehtu jälle ära kui mittetähelepanuväärse, nõmedalt kopeeriva, entsyklopeediale mittetraditsiooniliselt läheneva ja...  kui kellelegi veel mõni patt pähe tuleb, siis need ka (lihahimulise, idolaatrilise, mõrvarliku... kriipsuta õige alla). Sel juhul peaks kõik ju ometi hea, õiglane ja õilis olema, kohe ilus vaadata ning kõigil syda rahul. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 24. november 2011, kell 22:15 (EET)
 ==Narva ja Ivangorod==

Vikipeedia:Üldine arutelu: erinevus redaktsioonide vahel

Redaktsioon: 24. november 2011, kell 23:15

Viide saatkonnale

keelekasutus

Uusi artikleid on vaja (umbes 13 000)

WikiConference India 2011

Ungari on kaks korda suurem kui India

Uus Kesk- ja Ida-Euroopa koostöölist

Uus Babel rakendus

Mälumäng

Kustutamismärke pruukimine

WLM Eesti: rõõmud ja mured

Viimaste muudatuste lehe päis

Pressikontakt

Omadussõnadest nimisõnade väljapigistamine

lehekülgede taastamine

Venelaste isanimed

Tudengite töö

Language support group for Estonian

Ingliskeelne viki

Estonia

Terms of Use update

Üks Vikipeedia sünnipäevaüritus Tartus

Rahakogumisjuttude tõlge

Abikäte väänamisest ehk kuidas vikipeediat paremaks teha.

Vikipeedia, otsing Google'is ja pahatahtlikkus internetis

Viitamiskonstruktsioonid segavad toimetamist?

Pisut teemaväline ülestähendus

Kasutajanime muutmine

Fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse" autasustamine

Hääldused

Kekkonen

Wikimedia leheküljed

Oleks tarvis malliabi

Narva ja Ivangorod

Wikimania 2013

Üleslaadimisleht

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv \| Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat