Kurt Gödel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Kurt gödel.jpg|thumb|Kurt Gödel Viini Ülikooli tudengina 1920 aastate keskpaigas]]
[[Pilt:Kurt gödel.jpg|thumb|Kurt Gödel Viini Ülikooli tudengina 1920. aastate keskpaigas]]
'''Kurt Gödel''' ([[28. aprill]] [[1906]] [[Brno]] – [[14. jaanuar]] [[1978]] [[Princeton]]) oli Austria-Ameerika [[loogik]], [[matemaatik]] ja [[filosoof]].
'''Kurt Gödel''' ([[28. aprill]] [[1906]] [[Brno]] – [[14. jaanuar]] [[1978]] [[Princeton]]) oli Austria-Ameerika [[loogik]], [[matemaatik]] ja [[filosoof]].


==Elukäik==
==Elukäik==
Sünnilt oli Gödel tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika poolele üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse kus peale selle annekteerimist 1940 aastal Adolf [[Hitler]]i poolt sai temast paratamatult [[Saksamaa|Saksa Reichi]] kodanik. Gödel sai kellegi poolt tembeldatud "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning oli sunnitud põgenema [[Ameerika Ühendriigid]]esse, mis Euroopas alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princeton]]i perspektiivsete uuringute instituudis ([[:en:Institute for Advanced Study|Institute for Advanced Study]]).
Sünnilt oli Gödel tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse, kus peale riigi annekteerimist 1940. aastal Adolf [[Hitler]]i poolt sai temast paratamatult [[Saksamaa|Saksa Reichi]] kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning oli sunnitud põgenema [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], mida Euroopas alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princetoni Ülikool|Princetoni]] perspektiivsete uuringute instituudis.


1930 aastateil ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.
1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.


==Teaduslikust pärandist==
==Teaduslikust pärandist==
Gödel oli loogik ja [[Teadusfilosoofia|teadusfilosoof]] ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda. Laiemat huvi tekitasid tema 1931 aastal avaldatud '''''mittetäielikkuse teoreemid'''''. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse [[Malemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?)
Gödel oli loogik ja [[Teadusfilosoofia|teadusfilosoof]] ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda. Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud '''''mittetäielikkuse teoreemid'''''. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse [[Malemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?)


Peale selle on tal töötanud [[diferentsiaalgeomeetria]] ja teoreetilise [[füüsika]] vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe [[üldrelatiivsusteooria]] alase töö, mida mõned füüsikud paraku „liiga matemaatiliseks“ peavad.
Peale selle on tal töötanud [[diferentsiaalgeomeetria]] ja teoreetilise [[füüsika]] vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe [[üldrelatiivsusteooria]] alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad.{{lisa viide}}


== Teosed eesti keeles ==
== Teosed eesti keeles ==

Redaktsioon: 24. november 2011, kell 12:55

Kurt Gödel Viini Ülikooli tudengina 1920. aastate keskpaigas

Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.

Elukäik

Sünnilt oli Gödel tolleaegse Austria-Ungari impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast Tšehhoslovakkia kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale Austria kodakondsuse, kus peale riigi annekteerimist 1940. aastal Adolf Hitleri poolt sai temast paratamatult Saksa Reichi kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning oli sunnitud põgenema Ameerika Ühendriikidesse, mida Euroopas alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase Nõukogude Liidu ja Jaapani. USAs sai ta töökoha kuulsas Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis.

1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.

Teaduslikust pärandist

Gödel oli loogik ja teadusfilosoof ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda. Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud mittetäielikkuse teoreemid. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse matemaatilise loogika arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?)

Peale selle on tal töötanud diferentsiaalgeomeetria ja teoreetilise füüsika vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe üldrelatiivsusteooria alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad.[viide?]

Teosed eesti keeles

Kirjandus

  • Tarmo Uustalu, "Tarski, Gödel ja kes neist ei järeldu" – Akadeemia 2000, nr 3, lk 607–625
  • Piret Kuusk, "Reaalne ja ebareaalne aeg" – Akadeemia 2006, nr 4, lk 771–780