Luiz Inácio Lula da Silva: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. november 2011, kell 01:35

Luiz Inácio Lula da Silva (hüüdnimi Lula; sündinud 6. oktoobril 1945) on Brasiilia poliitik.

Ta oli Brasiilia president 1. jaanuarist 2003 kuni 1. jaanuarini 2011.

Lulal on vähe ametlikku haridust. Ta õppis lugema alles 10-aastaselt ja lahkus koolist pärast 4. klassi, et minna tööle ja niimoodi oma peret aidata. Ta alustas 12-aastaselt saapaviksija ja tänavamüüjana. 14-aastaselt sai ta oma esimese ametliku töö kivisütt töötleva ettevõtte treipingi taga.

19-aastaselt kaotas ta vasaku käe väikese sõrme tööõnnetuses, kui ta töötas autoosade tootmise ettevõttes pressiga. Ta pidi seejärel jooksma käbi mitu haiglat, enne kui talle arstiabi anti.

See kogemus suurendas tema huvi ametiühingute töös osalemise vastu. Ametiühingutes pidas ta mitut tähtsat ametikohta. 1975 valiti ta São Bernardo do Campo ja Diadema terasetööliste liidu presidendiks ning 1978 valiti ta sellele kohale tagasi. Ametiühingute seisukohad ei sobinud Brasiilias võimul olevale huntale ja seetõttu omandas Lula vasakpoolsed vaated. 1970. aastate lõpus aitas ta organiseerida streike, mille töövaidluskohus tunnistas ebaseaduslikeks, ja Lula mõisteti kuuks ajaks vangi. Sel põhjusel autasustati Lulat nagu kõiki teisigi, kes hunta võimu ajal poliitilise tegevuse eest vangis istusid, eluaegse pensioniga.

10. veebruaril 1980 oli Lula nende ametiühingujuhtide, akadeemikute ja teiste intellektuaalide hulgas, kes asutasid Töölispartei. 28. augustil 1983 aitas ta asutada alternatiivset ametiühingute keskliitu Central Única dos Trabalhadores, millest sai tänapäeva Brasiilia suurim ametiühingute keskliit.

Esimest korda kandideeris Lula valitavasse riigiametisse 1982. Ta kandideeris São Paolo osariigi parlamenti ega osutunud valituks. 1986 valiti ta Brasiilia Rahvuskongressi, kusjuures ta kogus kõige rohkem hääli kogu Brasiilias. Pärast hunta võimu lõppu aitas Töölispartei koostada Brasiilia uut põhiseadust ja suutis sinna saada töötajate tugevad põhiseaduslikud õigused, kuid ta ei suutnud sinna saada punkte, mille põhjal korraldada Brasiilias maareform.

Esimest korda kandideeris Lula Brasiilia presidendiks 1989. Lulat peeti kandidaatidest kõige vasakpoolsemaks. Ta jõudis valimistel teise vooru, aga kaotas seal parempoolsele Fernando Collor de Mellole, kes rõhus oma kampaanias võitlusele korruptsiooni vastu. Kuid 1992 pidi Collor de Mello tagasi astuma süüdistuste tõttu riigi vara omastamises.

Lula kandideeris ka 1994 ja 1998 presidendiks. Mõlemal juhul tuli ta teiseks, kaotades Fernando Henrique Cardosole, kes mõlemal juhul võitis esimeses voorus.

2002. aasta presidendivalimistel võitis Lula esimese vooru, kogudes 46,4% häältest. Tema peamine vastaskandidaat José Serra kogus 23,2%. Nende vahel korraldati teine valimisvoor, mille Lula võitis, kogudes 61,3% häältest.

Aastal 2006 valiti ta tagasi uueks ametiajaks, mis kestis 1. jaanuarini 2011. Kui tavaliselt toetus võimumeestele nende ametiajal langeb, siis Lulaga oli vastupidi. Ametiaja lõpul oli tema toetus rahva seas 87%.

Tema järglaseks sai Dilma Rousseff.

Ajaleht The Washington Post kirjutas 4. oktoobril 2010: "Lula võimu all sai Brasiilia maailma suuruselt kaheksandaks majanduseks, rohkem kui 20 miljonit inimest pääses püsivast vaesusest ja Rio de Janeirole anti 2016. aasta suveolümpiamängude korraldamise õigus: see on esimene kord, mil olümpiamängud peetakse Lõuna-Ameerikas."^[1]

Lula toetab Tobini maksu kehtestamist.

Aastal 2008 sai ta UNESCO rahupreemia.

Viited

↑ Juan Forero. Brazilian president's handpicked successor leads, faces runoff Washington Post, 4. oktoober 2010

Eelnev Fernando Henrique Cardoso	Brasiilia president 2003–2011	Järgnev Dilma Rousseff

[1] Juan Forero. Brazilian president's handpicked successor leads, faces runoff Washington Post, 4. oktoober 2010

[1]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Lulal on vähe ametlikku haridust. Ta õppis lugema alles 10-aastaselt ja lahkus koolist pärast 4. klassi, et minna tööle ja niimoodi oma peret aidata. Ta alustas 12-aastaselt saapaviksija ja tänavamüüjana. 14-aastaselt sai ta oma esimese ametliku töö [[kivüsi|kivisütt]] töötleva ettevõtte [[treipink|treipingi]] taga.
--aastaselt kaotas ta vasaku käe väikese sõrme tööõnnetuses, kui ta töötas autoosade tootmise ettevõttes pressiga. Ta pidi seejärel jooksma käbi mitu haiglat, enne kui talle arstiabi anti.
+-aastaselt kaotas ta vasaku käe väikese sõrme [[tööõnnetus]]es, kui ta töötas autoosade tootmise ettevõttes pressiga. Ta pidi seejärel jooksma käbi mitu haiglat, enne kui talle arstiabi anti.
-See kogemus suurendas tema huvi [[ametiühing]]ute töös osalemise vastu. Ametiühingutes pidas ta mitmesuguseid tähtsaid ametikohti. [[1975]] valiti ta [[São Bernardo do Campo]] ja [[Diadema]] terasetööliste liidu presidendiks ning [[1978]] valiti ta sellele kohale tagasi. Ametiühingute seisukohad ei sobinud Brasiilias võimul olevale [[hunta]]le ja seetõttu omandas Lula [[vasakpoolsus|vasakpoolsed]] vaated. [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus aitas ta organiseerida [[streik]]e, mille töövaidluskohus tunnistas ebaseaduslikeks ja Lula mõisteti kuuks ajaks vangi. Sel põhjusel autasustati Lulat nagu kõiki teisigi, kes hunta võimu ajal poliitilise tegevuse eest vangis istusid, eluaegse pensioniga.
+See kogemus suurendas tema huvi [[ametiühing]]ute töös osalemise vastu. Ametiühingutes pidas ta mitut tähtsat ametikohta. [[1975]] valiti ta [[São Bernardo do Campo]] ja [[Diadema]] terasetööliste liidu presidendiks ning [[1978]] valiti ta sellele kohale tagasi. Ametiühingute seisukohad ei sobinud Brasiilias võimul olevale [[hunta]]le ja seetõttu omandas Lula [[vasakpoolsus|vasakpoolsed]] vaated. [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus aitas ta organiseerida [[streik]]e, mille töövaidluskohus tunnistas ebaseaduslikeks, ja Lula mõisteti kuuks ajaks vangi. Sel põhjusel autasustati Lulat nagu kõiki teisigi, kes hunta võimu ajal poliitilise tegevuse eest vangis istusid, eluaegse [[pension]]iga.
 [[10. veebruar]]il [[1980]] oli Lula nende ametiühingujuhtide, akadeemikute ja teiste intellektuaalide hulgas, kes asutasid [[Töölispartei]]. [[28. august]]il [[1983]] aitas ta asutada alternatiivset ametiühingute keskliitu ''[[Central Única dos Trabalhadores]]'', millest sai tänapäeva Brasiilia suurim ametiühingute keskliit.
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Esimest korda kandideeris Lula valitavasse riigiametisse [[1982]]. Ta kandideeris [[São Paolo]] osariigi parlamenti ega osutunud valituks. [[1986]] valiti ta [[Brasiilia Rahvuskongress]]i, kusjuures ta kogus kõige rohkem hääli kogu Brasiilias. Pärast hunta võimu lõppu aitas Töölispartei koostada [[Brasiilia põhiseadus|Brasiilia uut põhiseadust]] ja suutis sinna saada töötajate tugevad põhiseaduslikud õigused, kuid ta ei suutnud sinna saada punkte, mille põhjal korraldada Brasiilias [[maareform]].
-Esimest korda kandideeris Lula Brasiilia presidendiks [[Brasiilia 1989. aasta presidendivalimised|1989]]. Lulat peeti kandidaatidest kõige vasakpoolsemaks. Ta jõudis valimistel teise vooru, kuid kaotas seal parempoolsele [[Fernando Collor de Mello]]le, kes rõhus oma kampaanias võitlusele [[korruptsioon]]i vastu. Kuid [[1992]] pidi Collor de Mello tagasi astuma süüdistuste tõttu riigi vara [[omastamine|omastamises]].
+Esimest korda kandideeris Lula Brasiilia presidendiks [[Brasiilia 1989. aasta presidendivalimised|1989]]. Lulat peeti kandidaatidest kõige vasakpoolsemaks. Ta jõudis valimistel teise vooru, aga kaotas seal parempoolsele [[Fernando Collor de Mello]]le, kes rõhus oma kampaanias võitlusele [[korruptsioon]]i vastu. Kuid [[1992]] pidi Collor de Mello tagasi astuma süüdistuste tõttu riigi vara [[omastamine|omastamises]].
 Lula kandideeris ka [[Brasiilia 1994. aasta presidendivalimised|1994]] ja [[Brasiilia 1998. aasta presidendivalimised|1998]] presidendiks. Mõlemal juhul tuli ta teiseks, kaotades [[Fernando Henrique Cardoso]]le, kes mõlemal juhul võitis esimeses voorus.