Kurt Gödel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


==Elukäik==
==Elukäik==
Tavaliselt peetakse Gödelit austerlaseks. Sünnilt oli ta aga tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. Ta astus 18-aastaselt Viini Ülikooli füüsikat õppima kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika poolele üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse kus peale selle annekteerimist 1940 aastal Adolf [[Hitler]]i poolt 1940 aastal sai temast paratamatult [[Saksamaa|Saksa Reichi]] kodanik. Oma [[Juut|juudi]] päritolu tõttu oli ta sunnitud põgenema [[Ameerika Ühendriigid]]esse, mis alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princeton]]i perspektiivsete uuringute instituudis ([[:en:Institute for Advanced Study|Institute for Advanced Study]]).
Tavaliselt peetakse Gödelit austerlaseks. Sünnilt oli ta aga tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. Ta astus 18-aastaselt Viini Ülikooli füüsikat õppima kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika poolele üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse kus peale selle annekteerimist 1940 aastal Adolf [[Hitler]]i poolt sai temast paratamatult [[Saksamaa|Saksa Reichi]] kodanik. Oma [[Juut|juudi]] päritolu tõttu oli ta sunnitud põgenema [[Ameerika Ühendriigid]]esse, mis alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princeton]]i perspektiivsete uuringute instituudis ([[:en:Institute for Advanced Study|Institute for Advanced Study]]).
1930 aastateil ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.
1930 aastateil ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.



Redaktsioon: 22. november 2011, kell 15:14

Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.

Elukäik

Tavaliselt peetakse Gödelit austerlaseks. Sünnilt oli ta aga tolleaegse Austria-Ungari impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast Tšehhoslovakkia kodanik. Ta astus 18-aastaselt Viini Ülikooli füüsikat õppima kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika poolele üle läks. 23-aastaselt võttis endale Austria kodakondsuse kus peale selle annekteerimist 1940 aastal Adolf Hitleri poolt sai temast paratamatult Saksa Reichi kodanik. Oma juudi päritolu tõttu oli ta sunnitud põgenema Ameerika Ühendriigidesse, mis alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase Nõukogude Liidu ja Jaapani. USAs sai ta töökoha kuulsas Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis (Institute for Advanced Study). 1930 aastateil ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.

Teaduslikust pärandist

Gödel oli loogik ja teadusfilosoof. Tuntuim saavutus on tema 1931 aastal avaldatud mittetäielikkuse teoreemid. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse matemaatilise loogika arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?)

Peale selle on tal töötanud [[diferentsiaalgeomeetria ja teoreetilise füüsika vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe üldrelatiivsusteooria alase töö, mida füüsikud paraku „liiga matemaatiliseks“ peavad.

Teosed eesti keeles

Kirjandus

  • Tarmo Uustalu, "Tarski, Gödel ja kes neist ei järeldu" – Akadeemia 2000, nr 3, lk 607–625
  • Piret Kuusk, "Reaalne ja ebareaalne aeg" – Akadeemia 2006, nr 4, lk 771–780