Erinevus lehekülje "Struktuurisemiootika" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Struktuuri tuvastamise algoritm <ref> Tevet, John-Tagore. 2002. Isomorphism and Reconstruction of the Graphs: A constructive approach and development. ''S.E.R.R. '' Talinn. </ref> rajaneb lokaalsetel invariantidel ehk märkidel. See tuvastab: a) iga ''naabertippude paari'' jaoks selle kuuluvuse ''vöösse'' (vööde parve või ''oksa'') ning selle suuruse '''''+d'''''; b) iga ''mitte-naabertippude paari'' jaoks nendevahelise kauguse '''''–d''''' ja vastava ''ahela'' (või ahelate parve; c) mõlemal juhul ka vastavat vööd või ahelat moodustavate tippude arv '''''n''''' ja servade arv '''''m'''''.
 
Struktuuri esitavateks märkideks on selle tipupaare eristavad ja iseloomustavad invariandid ehk '''''paari- ehk binaarmärgid''''' neliku '''''d.n.qm.''''' kujul. Nende korrastatud (dekomponeeritud) süsteemi nimetatakse '''''semiootiliseks mudeliks S''''', mis kujutab endast struktuuri kirjeldavat ''teksti''.
 
Struktuuri uurimine tähendab selle mudeli '''''S''''' uurimist. Erinevate struktuuride arv võrdub mitteisomorfsete graafide arvuga. Struktuuride identsuse tuvastamine kujutab endast vastavate mudelite ekvivalentsuse lihtsat fikseerimist. [[File:Equivalence.jpg|thumb|alt=Structural equivalence|Example: Semiootiliste mudelite ja struktuuride ekvivalentsus.]]
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü