Rainer Maria Rilke

Rainer Maria Rilke, foto 13. septembrist 1900

Rainer Maria Rilke, Emil Orliku joonistus 1917

Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 1875 – 29. detsember 1926) oli juudi päritolu Austria kirjanik.

René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas, Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid – arvatavasti kompenseerides selliselt oma varasemat beebina surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde.

Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat. Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides.

Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinrich Heine stiilis. Noore Rilke peamiseks mõjutajaks sel ajal oli vene päritolu intellektuaal Lou Andreas-Salomé, kes omakorda oli olnud Nietzsche õpilane.

Rilke abiellus 1901. aastal kujur Clara Westhoffiga (1878–1954). Kooselu kestis napilt aasta; sündis tütar Ruth. Peale Clarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus ta töötas oma raamatu kallal Auguste Rodinist. Pariisi-aastad (1903–1906) olid Rilke loomingu seisukohast ühed olulisemad, just sel ajal kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil.

Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele ajastu teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903 kuni 1908 oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja Saksa luuletaja Franz Xaver Kappus'ega, kes hiljem peale Rilke surma (1929) avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" (Briefe an einen jungen Dichter).

Teosed eesti keeles

• "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Tõlkinud ja järelsõna: Tiiu Relve. LR 1989, nr 32–35
• "Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi". Tõlkinud Tiiu Relve ja Ain Prosa. LR 1995, nr 13
• Rilke kirjavahetus Marina Tsvetajeva ja Boriss Pasternakiga. Tõlkinud ja eessõna: Mari Tarvas – Akadeemia 1995, nr 2, 3 ja 4
• "Duineser Elegien: zweisprachige Ausgabe = Duino eleegiad: kakskeelne väljaanne". Tõlkinud, järelsõna ja kommentaarid: Mati Sirkel. Vagabund, Tallinn 2005
• "Armastusest" (noorpõlve lühiproosat, armastuslood aastatest 1894–1901). Tõlkinud ja järelsõna: Tiiu Relve. LR 2007, nr 23/24

Kirjandus

• Artur Adson, "Rainer Maria Rilke" – Looming 1927, nr 1, lk 81–86 (tekstis ja ka lk 44–47 Marie Underi tõlked)
• Stefan Zweig, "Eilne maailm. Eurooplase mälestused". Tõlkinud Jaan Kross, ER 1988, lk 98–102 (sama katkend pealkirjaga "Rilke" on ilmunud ka Linnar Priimäe tõlkes ja saatesõnaga ajalehes Edasi, 28. november 1981)
• Elo Rohult, "Perspektiivi muutumisest tõlgetes" – Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 415–430

Välislingid

• Valik eestikeelseid tõlkeid teosele "Sonetid Orpheusele"