Beauforti skaala

12-palline tuul Beauforti skaala järgi merel

Beauforti skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse hindamiseks.

Ametlikult võeti Beauforti tuulekiiruse skaala kasutusele Briti mereväes 1838. aastal. 1946. aastal lisati viis orkaanikategooriat. Seda skaalat kasutatakse praegu paljudes riikides alates 1963. aastast.

Mõõtühikuteks on Beauforti pallid ehk sageli lühidalt bofoorid.

Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetust. Skaala sisaldab 13 astet (0–12 palli).

Nüüdisaegne skaala

Beauforti pallid	Kirjeldus	Tuule kiirus	Laine kõrgus	Olukord merel	Olukord maismaal	Mere seisundi pilt
0	tuulevaikus	< 1 km/h	0 m	Veepind on peegelsile.	Rahulik. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub.
		< 1 mph
		< 1 kn	0 ft
		< 0,3 m/s
1	vaikne tuul	1,1–5,5 km/h	0–0,2 m	Veepind väreleb ilma valgete harjadeta.	Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu.
		1–3 mph
		1–2 kn	0–1 ft
		0,3–1,5 m/s
2	kerge tuul	5,6–11 km/h	0,2–0,5 m	Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed veelained, mille harjad on siledad.	Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma.
		4–7 mph
		3–6 kn	1–2 ft
		1,6–3,4 m/s
3	nõrk tuul	12–19 km/h	0,5–1 m	Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad.	Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad.
		8–12 mph
		7–10 kn	2–3,5 ft
		3,4–5,4 m/s
4	mõõdukas tuul	20–28 km/h	1–2 m	Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned "jänesed".	Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad lendlema.
		13–17 mph
		11–15 kn	3,5–6 ft
		5,5–7,9 m/s
5	kaunis tugev tuul ehk värske tuul ehk üsna tugev tuul	29–38 km/h	2–3 m	Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pritsmed.	Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. Käe peal on tuult tunda.
		18–24 mph
		16–20 kn	6–9 ft
		8,0–10,7 m/s
6	tugev tuul	39–49 km/h	3–4 m	Tekivad suured lained, kõik laineharjad on vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett.	Peened traadid undavad tuules, jämedad puuoksad õõtsuvad. Vihmavarju kasutada on raske. Tühjad plastmassist vedelikunõud kukuvad ümber.
		25–30 mph
		21–26 kn	9–13 ft
		10,8–13,8 m/s
7	vali tuul ehk kõva tuul	50–61 km/h	4–5,5 m	Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe.	Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad.
		31–38 mph
		27–33 kn	13–19 ft
		13,9–17,1 m/s
8	tormine tuul ehk väga kõva tuul ehk rajutuul	62–74 km/h	5,5–7,5 m	Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale.	Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel kalduvad kõrvale. Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi. Puuoksad murduvad.
		39–46 mph
		34–40 kn	18–25 ft
		17,2–20,7 m/s
9	torm	75–88 km/h	7–10 m	Meri mühiseb, veepinnal tekivad kõrged lained, mille harjad on mõnikord keerdus. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga tõttu vähenema.	Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad.
		47–54 mph
		41–47 kn	23–32 ft
		20,8–24,4 m/s
10	tugev torm	89–102 km/h	9–12,5 m	Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus väheneb veepritsmete suure hulga tõttu.	Puud on murtud või juurtega välja kistud, noored puud on lookas. Kehvasti pandud asfaldi tükid ja katusekivid lendavad.
		55–63 mph
		48–55 kn	29–41 ft
		24,5–28,4 m/s
11	maru ehk karm torm	103–117 km/h	11,5–16 m	Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu väheneb nähtavus nullini.	Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused purunevad, teekate võib täiesti puruneda.
		64–72 mph
		56–63 kn	37–52 ft
		28,5–32,6 m/s
12	orkaan	≥ 118 km/h	≥ 14 m	Merel on tekkinud hiiglaslikud lained. Õhk on täis veetolmu ja pritsmeid, meri on üleni valge ja nähtavus on nulli juures.	Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofiliselt. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid purunevad. Üleujutused jm. loodusõnnetused.
		≥ 73 mph
		≥ 64 kn	≥ 46 ft
		≥ 32,7 m/s

Allikad

• Tuulekiiruse skaala miksike.ee lehel
• Beauforti skaala Emajõe Nupuklubi kodulehel
• A.Kallis. Tuuleskaala suur juubel, Maaleht, 29.06.2006

Vaata ka

• TORRO skaala
• Fujita-Pearsoni skaala
• Täiustatud Fujita skaala
• Saffiri-Simpsoni skaala