Erinevus lehekülje "Idand" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 68 baiti ,  8 aasta eest
allikad kokku
(allikad kokku)
Rakk alustab oma eksisteerimist embrüonaalse (jagunemisvõimelise) emaraku jagunemise teel. Munarakust kujunevad mitootilise jagunemise ja diferentseerumise teel organismi kõik rakud.
[[Õistaim]]edel eristub kõige esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustumisega seemnes.
 
Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond|emakkonnast]] vili.
 
Seemnealgme pilu ([[mikropüül]]) on seemnel asuv väike punktitaoline ava, [[pilujälg]], mille kaudu pääseb vesi hõlpsamini seemnesse ja mille kohalt hiljem idanemisel võib väljuda idujuur ja [[hüpokotüül]] (idupunga ja idujuure algmete vaheline osa).
 
Erinevalt idanevast seemnest, mis toitub seemnes talletatud toitainetest, on idand võimeline iseseisvalt [[assimileerimine|assimileerima]] ja vastu võtma [[toitesool]]i. Tavaliselt alustab intensiivset kasvu kõigepealt idujuur, mis kinnitab idandi [[substraat|substraadile]] ja hakkab seda varustama kõige vajalikumaga sel eluperioodil – vee ja [[mineraalsool]]adega. Seejärel ilmub välja hüpokotüül, mis edasi kasvades tõmbab välja idulehed – esmased [[assimilatsiooniorgan]]id. Alles siis alustab kasvu idupung, andes alguse järgmisele [[varrelüli]]le.<ref>A. name="Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A. Vaga "Botaanika õpik kõrgematele koolidele" I osa Kirjastus "Valgus", Tallinnn 1965</ref>
 
==Idanemise regulatsioon==
Idanemisel peavad [[varuorgan]]ites (idulehed, endosperm) lokaliseeruvad varuained [[mobiliseerumine|mobiliseeruma]], sest nad on idanditele ainsaks [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] allikaks seni, kuni nad ise hakkavad fotosünteesima. Toitekoe olulisemad varuained on [[sahhariid]]id, [[valk|valgud]] ja [[lipiid]]id.
 
Läbi seemnekesta tungib vesi seemnesse ning seemnes asuvasse idusse. Idu muutub aktiivseks, sünteesitakse [[mRNA]]-d ja [[giberelliinhape]]t. [[Reservaine]]d mobiliseeruvad. [[Nukleaas]]ide tegevuse tõttu vabanevad [[nukleiinhape]]test [[tsütokiniin]]id. [[Proteaas]]ide toimel suureneb [[aminohape]]te sisaldus ning [[trüptofaan]]ist sünteesitakse [[auksiin]]id. Tsütokiniinid [[indutseerima|indutseerivad]] idus [[rakk]]ude jagunemist, auksiin ergutab venimiskasvu. Selle tõttu tungib kasvav idu läbi seemnekesta, sünteesides kesti lagundavaid [[ensüüm]]e [[pektinaas]]e ja [[tsellulaas]]e.
 
Esimesena väljub juur, siis [[koleoptiil]] (torujas kate kõrreliste idulehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul mõlema [[organ]]i alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne [[geotropism]]. Geotropism on taime reaktsioon maakera [[raskuskiirendus]]ele; seemne idanemisel, olenemata tema asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole.
Esimesena väljub juur, siis [[koleoptiil]] (torujas kate kõrreliste idulehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul mõlema [[organ]]i alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne [[geotropism]]. Geotropism on taime reaktsioon maakera [[raskuskiirendus]]ele; seemne idanemisel, olenemata tema asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole. Kui koleoptiil on mullast väljunud, hakkab diferentseeruma fotosünteesiaparaat. Sellega idanemisstaadium lõpeb.
 
Kui seemned idanevad halbades tingimustes, mis ei ole seemnele ega noorele taimele soodsad, tähendab see taime surma. Idanemisinhibiitorid ongi selleks, et nad ei lase seemnel enne idaneda, kui seda lubavad välistingimused.
 
[[Fototropism|Fototroopsel]] kõverdumisel orienteeruvad positiivse fototropismiga fotosünteesivad taimeorganid valguse poole, see esineb peamiselt [[võrse]]tel ja [[leheroots]]udel.
 
Taimede fototroopsel kõverdumisel ilmneb auksiini mõju. Koleoptiilidel on valgustundlik ülemine tipp. Selle kõverdumine algab [[apikaalne|apikaalselt]] ja levib pikkamööda allapoole. Näiteks [[kaer]]a koleoptiil sisaldab kumeral valgustama poolel auksiini rohkem kui nõgusal valgustatud poolel. Niisugune [[assümeetria]] tekib koleoptiili (ka kasvava taime) tipus, kusjuures pimedal küljel liigub rohkem auksiini allapoole, mille tõttu see pool ka kasvab ja kumerdub kiiremini. Sellise asümmeetrilise auksiinijaotuse tingib ühepoolne valgusärritus.
 
Ühepoolne valgustus põhjustab [[basipetaalne|basipetaalse]] auksiinitranspordi ühekülgse pidurdumise valgustatud küljel. Auksiinitranspordi pidurdus sõltub [[valguse spekter|valguse spektrist]] ning valgushulgast ja selle kestusest.<ref name="taimefüs>H. Miidla "Taimefüsioloogia" Kirjastus "Valgus", Tallinn 1984</ref>
 
==Taandarengud idanemisel==
Kaheidulehelistel taimedel on paks [[seemnekest]]. [[Seemnepilu]] kaudu pääsevad idanemiseks vajalikud vesi ja õhk seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha [[seemnenaba]]. See on seemnekestale jäänud [[seemnejalg|seemnejala]] kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes.
 
Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev [[viljakest]], mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet, mis moodustab endospermi. Toitekude kujuneb [[triploidne|triploidsest]] [[keskrakk|keskrakust]]. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud.<ref name="bio"/>
<ref>http://bio.edu.ee/taimed/general/seeme.htm</ref>
 
==Idandid toidulaual==
Kuiva seemne idus on kõik vajalik taime elutegevuseks: [[vitamiin]]id, [[ensüüm]]id, [[mineraalaine]]d, [[kasvuhormoon]]id. Kui niiskus paneb seemne idanema, muutub kõik see [[inimorganism]]ile kättesaadavaks.
 
Näiteks tekib [[C-vitamiin]], mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Oluliselt suureneb väärtuslike B-rühma vitamiinide kogus. [[Vitamiin B2|Vitamiini B2]] kogus suureneb kuni neli korda. Mitmekordistub [[E-vitamiini]] sisaldus. Idandid sisaldavad ka [[kaalium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a jm mineraalaineid. Idandid on [[kiudainerikas|kiudainerikkad]], mistõttu puhastavad [[organism]]i ja tekitavad täiskõhutunde.<ref name="aialeht>http:"//www.aialeht.ee</ref>
 
Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, ei ole soovituslik süüa neid teatud haiguste, näiteks vähk, korral. Ettevaatlikud peavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref>K. name="Naur, Ü. Hõbemägi "Puhta toidu raamat"</ref>
 
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. Idanadatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[mungoad]], [[kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[läätsed]].
Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[till]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.
 
Suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis on 72 tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama.<ref name="aialeht"/>
 
 
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Kalda">A. Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A. Vaga "Botaanika õpik kõrgematele koolidele" I osa Kirjastus "Valgus", Tallinnn 1965</ref>
<ref name="taimefüs">H. Miidla "Taimefüsioloogia" Kirjastus "Valgus", Tallinn 1984</ref>
<ref name="bio">http://bio.edu.ee/taimed/general/seeme.htm</ref>
<ref name="aialeht">http://www.aialeht.ee</ref>
<ref name="Naur">K. Naur, Ü. Hõbemägi "Puhta toidu raamat"</ref>
 
}}
==Kasutatud kirjandus==
<references/>
 
[[Kategooria:Botaanika]]
 
[[en:Seedling]]
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
75 760

muudatust

Navigeerimismenüü