Edvard Grieg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.120.114 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mona.
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: ia:Edvard Grieg
64. rida: 64. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1843|Grieg, Edvard]]
[[Kategooria:Sündinud 1843|Grieg, Edvard]]
[[Kategooria:Surnud 1907|Grieg, Edvard]]
[[Kategooria:Surnud 1907|Grieg, Edvard]]

[[mrj:Григ, Эдвард]]


[[af:Edvard Grieg]]
[[af:Edvard Grieg]]
91. rida: 89. rida:
[[hr:Edvard Grieg]]
[[hr:Edvard Grieg]]
[[io:Edvard Grieg]]
[[io:Edvard Grieg]]
[[ia:Edvard Grieg]]
[[is:Edvard Grieg]]
[[is:Edvard Grieg]]
[[it:Edvard Grieg]]
[[it:Edvard Grieg]]
96. rida: 95. rida:
[[ka:ედვარდ გრიგი]]
[[ka:ედვარდ გრიგი]]
[[ky:Григ Эдвард]]
[[ky:Григ Эдвард]]
[[mrj:Григ, Эдвард]]
[[sw:Edvard Grieg]]
[[sw:Edvard Grieg]]
[[la:Eduardus Grieg]]
[[la:Eduardus Grieg]]

Redaktsioon: 13. november 2011, kell 23:52

Edvard Griegi portree. Eilif Peterssen (1891)

Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll.

Biograafia

Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja.

Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.

1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.

Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel.

Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.

1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse (Oslo). 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises.

Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal. Vaatamata oma üldisele kuulsusele, ei loetud teda kodumaal keskpärasest heliloojast kõrgemaks.

10. aprillil 1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel sündis klaverikontsert a-moll (op. 16).

Sellele heale suvele järgnenud talv oli helilooja jaoks vähem lootustandev. Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis, ja näib, et ilma küsimata, sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes rääkis selles Griegi andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1. viiulisonaat (Op 8), ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama.

Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.

1880–1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht.

Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum.

1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile (78 pööret minutis). Kõik need ajaloolised plaadid on vinüül- või CD-plaatidel uuesti välja antud ning näitavad vaatamata piiratud salvestuskvaliteedile helilooja kõrget kunstilist taset pianistina. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav.

Helilooja suri Bergenis südameatakki.

Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.

Looming

Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga.

Klaverile

  • "Klaverikontsert a-moll" (1868)

Klaveritsüklid

  1. "Lüürilised palad"
  2. "Albumilehed"
  3. "Humoreskid"

Orkestriteosed

Soolopalad ja muud teosed

  • "Pildid rahva elust"
  • "Norra tantsud"
  • "Pulmapäev Trolldhaugenis"
  • "Mööda kaljusid ja fjorde"
  • "Pöialpoiste rongkäik"
  • Süit "Peer Gynt"
  • "Sigurd Jorsalfal"